Faktooringu sisu

Faktooring on teenus, mille puhul ettevõtte nõudeid, näiteks müügiarveid tasub keegi kolmas, ehk lihtsamalt öeldes, tasutakse arved ettevõttele kohe peale väljastamist vahendaja poolt.

Faktooringul on kolm osapoolt: kauba või teenuse müüja, selle teenuse või kauba ostja ning finantsettevõte ehk faktor, kellele kauba müüja arve loovutab. Müüja ja ostja peavad olema sõltumatud osapooled.

Faktooringu puhul tuntakse kahte tehingutüüpi - regressiga ja regressita faktooring. Lihtsustatult selgitades erinevad need kaks faktooringuliiki selle poolest, kellele läheb faktooringusse antud müügiarvega seotud risk, kas faktooringupakkujale või müüjale ehk sulle.

• Regressiga faktooring – nõuet ei loeta faktooringu tagajärjel müüduks, vaid see jääb bilanssi seni, kuni nõue ise on laekunud või regressiõigus aegunud. Ehk teisisõnu, kui sinu faktooringusse antud arvet ei tasuta, on faktooringupakkujal õigus arve sulle tagasi müüa. Ehk kui su klient faktooringupakkujale tähtaegselt arvet ei maksa, pead sa faktooringupakkujale raha tagasi maksma.

• Regressita faktooring – arve omandiõigus läheb üle faktorile, sinu vastu mingeid nõudeid ei teki ning sa saad rahulikult hingata ning oma ettevõtet arendada. Samas on see müüjale ehk sulle oluliselt kallim faktooringu liik.

Allpool on toodud näide nõudesumma kajastamisel faktooringu tehingute puhul, kus faktooritud nõude summa on 100 000 eurot, faktooringu avansi määr 90%. Antud näide ei sisalda teenustasude summasid (intress, komisjonitasu), aga vt. ka p. 4 näiteid.

Kajastamine regressiõigusega faktooringlepingu korral:

Nõude täielikul laekumisel faktooringu andjale, tehakse regressiõigusega faktooringlepingu puhul ettevõtte raamatupidamises järgmine kanne:

Kui aga risk realiseerub ning klient nõuet faktooringuandjale ei maksa, tuleb ettevõtte raamatupidamises teha järgmist:

Kajastamine regressiõiguseta faktooringlepingu korral:

Nõude täielikul laekumisel faktooringu andjale, tehakse regressiõiguseta faktooringlepingu puhul ettevõtte raamatupidamises järgmine kanne:

Kui aga risk realiseerub ning klient nõuet faktooringuandjale ei maksa, tuleb ettevõtte raamatupidamises teha järgmist:

Faktooringlepingu teenustasu kulu kajastatakse mõlemat tüüpi lepingute puhul kas finantskuluna (analoogiliselt intressikulule) või nõuete allahindluse kuluna (kasumiaruandes real mitmesugused tegevuskulud), sõltuvalt sellest, kas tehing tehti rahavoogude juhtimise eesmärgil või halbade nõuete riski maandamise eesmärgil.

Faktooringlepingu tingimuste tõlgendamisel tuleb arvesse võtta ka lepinguga seotud kõrvallepinguid ning nende mõju nõudega seotud sisulistele riskide ja tulude üleminekule (näiteks faktooringlepinguga seotud krediidikindlustus).

Faktooringu finantstehingute põhimõisted

→Avansimäär on osa arvest, mille ulatuses faktor arveid finantseerib. Tavaliselt on faktooringuavansi määr vahemikus 65–90% müügiarve nominaalväärtusest, kuid see võib olla ka 50–100%. Üldjuhul arvestatakse see pärast faktooringuintressi ja komisjonitasu maha arvamist arve summast. Avansimäär näitab, kui suure osa arvest faktor müüjale kohe maksab. Määra suurus sõltub nii arve suurusest, kui ka ajast, mis jääb arve esitamise ja maksetähtaja vahele. Näiteks kui avansimäär on 80% ja arve summa 1000 €, siis faktor annab müüjale 800 €.

→Faktooringureserv on osa arve summast, mille faktor kannab müüja arvele vaid juhul, kui ostja on faktorile arve õigeks ajaks tasunud. See on vajalik faktorile krediidiriski vähendamiseks, sest probleemide tekkimisel ostjaga jätab ta selle osa endale.

→Lepingu limiit on rahasumma, mille ulatuses faktor müüjale arveid finantseerib. Selle summa, mille ulatuses on võimalik lepingus nimetatud ostjatelt laekumata arveid esitada. Tuleb tähele panna, et kui müüja on juba faktorile lepingu limiidi ulatuses arveid edastanud, peab uued arved enamasti siiski faktorile edastama, ent neid finantseeritakse alles limiidi vabanemisel. Limiit vabaneb, kui esitatud arve alusel laekub summa.

Faktooringu kajastamine raamatupidamises

Vastavalt Raamatupidamistoimkonna juhendile nr 3 (finantsinstrumendid) kujutab faktooringleping endast nõuete müüki ning sõltuvalt faktooringlepingu tüübist kajastatakse järgnevalt:

• juhul kui „müüjal” säilib nõude tagasiostukohustus (ehk regressiga faktooring), tuleb tehingut kajastada kui finantseerimistehingut (st nõude tagatisel võetud laenu), mitte kui müüki. Nõuet ei loeta faktooringu tagajärjel müüduks, vaid see jääb bilanssi seni, kuni nõue ise on laekunud või regressiõigus aegunud.

• juhul kui tagasiostukohustust ei ole ning kontroll nõude ja temaga seotud riskide ja tulude üle läheb tõepoolest üle ostjale (ehk regressita faktooring), kajastatakse tehingut nõude müügina.

Näide.
Ettevõte müüb nimiväärtuses 100 000 euro eest nõudeid maksetähtaegadega kuni 3 kuud liisingfirmale, saades selle eest 90 000 eurot. Nõuded olid ettevõtte bilansis kajastatud eelnevalt nende nimiväärtuses.

Variant A - Kogu risk nõuete kogumise eest läheb üle liisingfirmale (st. regressiõigus puudub)
Sellistel tingimustel sõlmitud faktooringlepingut tuleb kajastada kui nõuete müüki:

D Raha 90 000
D Kulu 10 000
K Nõuded 100 000

Kulu kajastatakse kas finantskuluna (analoogiliselt intressikulule) või nõuete allahindluse kuluna, sõltuvalt sellest, kas tehing tehti rahavoogude juhtimise eesmärgil või halbade nõuete riski maandamise eesmärgil.

Variant B - Kõik nõuete teenindamisega seotud riskid ja tulud jäävad „müüjale”. Kolm kuud pärast tehingu sõlmimisest on liisingfirmal õigus laekumata nõuded ettevõttele tagasi müüa, saades lisaks nominaalväärtusele kokkulepitud suuruses intressitulu. Kui vahepeal peaks nõue laekuma, arvestatakse sealt maha intress ning seda ületav osa tagastatakse ettevõttele.

Kuna „ostjal” on nõuete tagasimüügiõigus, tuleb tehingut kajastada finantseerimistehinguna (kui nõuete tagatisel saadud laenu), mitte müügitehinguna.

D Raha 90 000
K Faktooringkohustus 90 000

Ettevõte peab arvestama saadud laenult tekkepõhiselt intressikulu. Nõude laekumisel, tasaarveldusel faktooringkohustusega ja ülejäägi tagastamisel ettevõttele tehakse järgmine kanne (eeldusel, et intressikulud olid 1 000 eurot):

D Intressikulud 1 000
D Faktooringkohustus 90 000
D Raha 9 000
K Nõuded 100 000

Faktooringuarve näeb muidu välja nagu tavaline arve, aga sellel peab olema kommentaarina kirjas, et kellele on nõue loovutatud ning müüja pangarekvisiidid peavad olema asendatud Faktooringu ettevõtte pangarekvisiitidega.

Kuidas luua faktooringuarve väljatrükk?

Loo faktooringu arvele väljatrükk, koos nõude loovutamise tekstiga. Arve väljatrükki saab luua registrist Süsteemi seadistused > Väljatrükid. Vaata ka väljatrükkide häälestamise juhendit: https://wiki.directo.ee/et/yld_print_form

Nõude loovutamise teksti sisestamiseks arve väljatrükile on kaks võimalust (soovitame kasutada teist):

• kas sisestada loovutamise tekst otse väljatrüki XSL kirjeldusse või

• luua faktooringu ettevõtte jaoks eraldi kliendikaart, kus nõude loovutamise tekst kirjutada kommentaari väljale ning arve väljatrükk võtab teksti automaatselt sellelt kommentaari väljalt (vt juhist allpool). Sellise seadistusega on e-arves teie ettevõtte pangakonto asendatud Faktooringu ettevõtte pangakontoga ja e-arves määratakse arve saatjaks Faktooringu ettevõte. See on vajalik selleks, et arve saaja ettevõte saaks koostada korrektse maksekorralduse, milles makse saaja nimi ja pangakonto on vastavuses. Kui soovid, et PDF väljatrükil ei oleks näha müüja pangarekvisiite, siis eemalda XSL kirjeldusest see rida.

Arve saaja ettevõttes peab tarnija kaardile panema arve väljastaja ettevõtte reg-koodi, et KMD INF B aruandes oleks õige teenuse osutaja. Kontrolli üle, et ka Makse saaja ja Makse saaja IBAN oleksid faktooringu ettevõtte omad, et makse läheks õigele kontole.

Väljatrüki häälestamine, kui nõude loovutamise tekst sisestatakse otse XSL väljatrükile

Kui klient kuulub kliendiklassi, siis saab ka klassile luua arve väljatrüki ja kui klass on kliendikaardile valitud, siis tuleb vaikimisi arve väljatrükiks sellele klassile loodud arve väljatrükk.

Väljatrüki häälestamine kliendiklassile:

Väljatrüki häälestamine, kui nõude loovutamise tekst võetakse faktooringuettevõtte kliendikaardi kommentaari väljalt

Esmalt loo klientide alla faktooringu ettevõttest kliendikaart, näiteks klient koodiga 1075 (Swedbank Liising AS). Kui tekstid faktooritavate klientide arvetel on erinevad, siis iga kliendi jaoks tuleb luua eraldi faktooringu klient.

Kliendikaardil täita järgnevad väljad:

• Kood
• Nimi
• Tänav
• Indeks ja linn
• Asumaa
• Kommentaar
• A/a
• Reg nr
• Km reg nr

Faktooritava kliendi kaardil tuleb valida „Arve väljatrükk“ väljale faktooringuarve väljatrükk ja Transpordi sakile lisada „Arve faktooringu klient“ väljale faktooringu firma kliendikaart.

Kui faktooritavale kliendile tehakse arvet, siis väljatrüki väärtus asetub kliendikaardilt arvele. Kui arve kinnitatakse, läheb e-arvena välja vastav väljatrükk. Meilile saates või trükkida soovides samuti vaikimisi luuakse määratud väljatrükiga arve. Kui teha meili või trüki nupu peal parem hiire klikk saab valida mõne teise soovitud väljatrüki.

Arve saaja ettevõttes peab tarnija kaardile panema arve väljastaja ehk tegeliku hankija ettevõtte reg-koodi, et KMD INF B-osas oleks õige teenuse osutaja.

Hankija kaart peaks välja nägema selline:

Eristada tuleb regressiõigusega ja regressiõiguseta faktooringutehingute järjekorda.

• Regressiõigusega: juhul kui „müüjal” säilib nõude tagasiostukohustus, tuleb tehingut kajastada kui finantseerimistehingut (st nõude tagatisel võetud laenu), mitte kui müüki. Nõuet ei loeta faktooringu tagajärjel müüduks, vaid see jääb bilanssi seni, kuni nõue ise on laekunud või regressiõigus aegunud.

• Regressiõiguseta - juhul kui tagasiostukohustust ei ole ning kontroll nõude ja temaga seotud riskide ja tulude üle läheb tõepoolest üle ostjale, kajastatakse tehingut nõude müügina.

Soovituslikult kontod, mida kasutada:
Vajadusel võib teha juurde uusi kontosid konkreetsel just faktooringutehingute kajastamiseks.

Tavapärane tehingute järjekord on:

• Kliendile väljastatakse müügiarve ning see saadetakse ka faktooringu ettevõttele.
  

• Panka laekub faktooringarve avanss nt 90% kogu arvest miinus muud kulud nt komisjonitasu. Laekunud avanss kajastatakse kontol „Faktooringu kohustus“. Vajadusel loo pangaväljavõtetes automaatkonteerimise reegel, kus faktooringuavansi laekumine konteeritakse faktooringu kohustuse kontole https://wiki.directo.ee/et/fin_valjavote#automaatkonteerimise_reeglid. Faktooringufirma poolt avansi laekumisel ei saa panna ostja arve tasutuks. Ostja laekumata arve jääb bilanssi seni, kuni nõue ise on laekunud faktooringufirmale.
  

• Kuu lõpus esitab faktooringu ettevõtte muude kulude kohta ostuarve, mis registreeritakse nagu tavaline ostuarve, aga kuna see on juba avansi summast kinnipeetud, siis see tasaarveldatakse tasumisviisiga, mis krediteerib kontot „Faktooringu kohustus“.
  Juhul aga, kui muud kulud ei ole avansist kinnipeetud/tasaarveldatud, siis tuleb need arved tasuda faktooringule ostuarve alusel.

• Kui klient tasub faktooringule ära kogu võla, siis tasub faktooring viimase osa arvest ehk siis laekub ülejäänu 10% ehk reserv. Laekunud reserv kajastatakse kontol „Faktooringu kohustus“.
  Märkige tasutuks kliendi võlgnevus ja kohustus faktooringupakkujale. Selleks teosta laekumine kliendi arvetele käsitsi, massasetajaga või impordiga (tasumisviisiks, millel kontoks on faktooringukohustus).

• Kui klient aga jätab pangale tähtajaks tasumata, siis tuleb tasumata osa faktooringule tagasi maksta ning kas kanda ebatõenäoliste arvete reservi või jääb reskontrosse üles.

Tavapärane tehingute järjekord on:

• Kliendile väljastatakse müügiarve ning see saadetakse ka faktooringu ettevõttele.
  

• Panka laekub faktooringarve avanss nt 90% kogu arvest miinus muud kulud nt komisjonitasu. Laekunud avanss kajastatakse kontol „Vahekonto“. Vajadusel loo pangaväljavõtetes automaatkonteerimise reegel, kus faktooringuavansi laekumine konteeritakse vahekontole https://wiki.directo.ee/et/fin_valjavote#automaatkonteerimise_reeglid.
  

• Märgi tasutuks kliendi võlgnevus ja debiteeri vahekontot. Selleks teosta laekumine kliendi arvetele käsitsi, massasetajaga või impordiga (tasumisviisiks, millel kontoks on vahekonto).

• Kuu lõpus esitab faktooringu ettevõtte muude kulude kohta ostuarve, mis registreeritakse nagu tavaline ostuarve, aga kuna see on juba avansi summast kinnipeetud, siis see tasaarveldatakse tasumisviisiga, mis krediteerib kontot „Vahekonto“.
  Juhul aga, kui muud kulud ei ole avansist kinnipeetud/tasaarveldatud, siis tuleb need arved tasuda faktooringule ostuarve alusel.

• Kui klient tasub faktooringule ära kogu võla, siis tasub faktooring viimase osa arvest ehk siis laekub ülejäänu 10% ehk reserv. Laekunud reserv kajastatakse kontol „Vahekonto“.
  Märkige tasutuks kliendi võlgnevus ja debiteerige vahekontot. Selleks teosta laekumine kliendi arvetele käsitsi, massasetajaga või impordiga (tasumisviisiks, millel kontoks on vahekonto).

• Kui klient aga jätab pangale tähtajaks tasumata, siis jääb raha faktooringuandjale ning saamatajäänud reservi osa tuleb kanda kuluks.

Swedbank'i klientidel on võimalik Directosse importida faktooringarvete laekumisi. Vaata juhendit https://wiki.directo.ee/et/mr_laekumine?s[]=faktooring#faktooringu_laekumiste_import

Tähele tuleb panna seda, et kui faktooringuarvete laekumised koostatakse impordi faili kaudu, siis on tegemist regressiõiguseta faktooringu viisil laekumiste kajastamisega, kuna arvetele pannakse laekumised peale kohe avansi laekumisel, mitte alles lõpus kui kogu nõue on laekunud. Seega, kui sisuliselt (vastavalt lepingule) on tegemist ikkagi regressiõigusega faktooringuga, siis tuleb bilansi tarbeks käsitsi arvele võtta Faktooringukohustus ning Ostjatelt laekumata arvete saldo lõplikult laekumata arvete summas.