Laekumine on dokument, millel kajastatakse kliendi laekumised. Laekumiste kaudu saab teha tasaarveldusi, arvete tasumist, ettemakse. Laekumisele saab pangast maksefaile importida. Laekumisi on võimalik teha otse ja läbi tellimuse. Laekumine vähendab kliendi saldot.

1. Laekumiste nimekirjast avada nupu „F2-Lisa uus“ abil tühi dokument. Täita ära vajalikud väljad. Et dokument säiliks vajutada nuppu „Salvesta“. Peale andmete kontrollimist tuleks laekumine kinnitada.
2. Laekumine läbi tellimuse. Vajutada tellimusel nuppu „Laekumine“. Uude aknasse ilmub dokument, mille säilimiseks on vajalik vajutada nuppu „Salvesta“. Peale andmete kontrollimist tuleks dokument kinnitada. Kinnitamiseks vajutada nuppu Kinnita ja seejärel Salvesta
3. Laekumist saab ka otse aruandelt teha: laekumisennustus ja arvete nimekiri. Aruandes „Arvete nimekiri“ tekib nupp „ TEE LAEKUMINE“ valides laekumata arvete filtreeringu.

Uus kujundus

Vana kujundus

• Lisatud on erinevas valuutas laekumise võimalus: Valuutas müügiarve laekumine
• Lisatud nupp Ava müügireskontro, mis avab tühja müügireskontro aruande
• Lisatud on konto kohustusliku objektitaseme nõude kontroll.
• Lisatud on ridadele informatiivne tulp Tasuti EUR, mis arvutab iga laekumise rea valuutas saadud summa baasvaluutasse laekumise päeva kursiga.

• Uus - avab uue täitmata dokumendi. Kontrollib eelnevalt, kas eelmine dokument sisaldab salvestamata muudatusi.
• Salvesta – salvestab dokumendi
• Kinnita – kinnitab dokumendi, kui järgi vajutada kohe salvesta.
• Kopeeri- teeb dokumendist koopia. St. avab uue dokumendi, mille enamik välju on täidetud nii nagu alusdokumendil. Kuupäevaks pakutakse koopia tegemise kuupäev. Numbriseeriaks pakutakse koopia tegijaga seotud numbriseeriat.
• Jäta - katkestab dokumendi täitmise ilma salvestamata.
• Kustuta - võimaldab kinnitamata dokumenti kustutada.
• Ava - võimaldab dokumenti avada (kui kasutajal on õigused).
• Manused - võimaldab dokumendiga siduda faile ehk manustada seotud dokumendi.
• Meili - saadab väljatrüki e-mailiga. Juhul, kui on seadistatud erinevaid väljatrüki vorme, siis tuleb vajutada Meili nupule parema hiireklahviga, mis avab rippmenüü, kust saab valida erinevaid maili kujundusi. Kui väljatrüki vormi valida, siis kõigepealt küsitakse e-maili aadressi ning alles siis saab väljatrüki vormi valida.
• Trüki- trükib dokumendi väljundvormi. Peale Trüki vajutamist näidatakse põgusalt dokumendi eelvaadet ja avatakse printeri valiku aken.
• KSO- avab kassasissetuleku orderi, kui laekumine on kinnitatud
• Ava müügireskontro - avab tühja müügireskontro aruande.

• Kopeeri valitud - kopeerib valitud read kopipuhvrisse. Ridade valimiseks tuleb vajutada rea numbril. Nupp ei ole aktiivne, kui ühtegi rida valitud ei ole. Kopeeritud read saab kleepida rea kontektsimenüü alt (avaneb rea numbri peal parema hiirekliki tegemisel) „kleebi read“ valikuga.
• Kustuta valitud - kustutab valitud read. Ridade valimiseks tuleb vajutada rea numbril. Nupp ei ole aktiivne, kui ühtegi rida valitud ei ole.
• Massasetaja - võimaldab tabeli (enamasti excel) alusel read täita/asetada. Massasetaja nupu all olevas ABI-s on kirjas, millises järjekorras peavad tulbad olema.
• - ridade kõrguse mõjutamiseks.
• - tabeli või valitud ridade eksportimiseks.
• - võimalik valida, milliseid tulpasid ridadel näidatakse ja milliseid mitte.

• Olek- näitab dokumendi täitmise faasi. Võimalikud olekud:
  • „Uus“- dokument on loodud ja veel salvestamata;
  • „Vaata“- kinnitamata dokument on avatud ja sellel ei ole tehtud muudatusi;
  • „Muudetud“- dokumendil on tehtud muutusi, mis on salvestamata;
  • „Kinnitamisel“- on alustatud dokumendi kinnitamist (on vajutatud nuppu Kinnita, aga veel ei ole vajutatud nuppu Salvesta. Seda tegevust saab peatada vajutades veel kord nuppu Kinnita);
  • „Kinnitatud“- dokument on kinnitatud ja sellel ei saa enam teha muudatusi.
• Number- dokumendi number. Uue laekumise avades näidatakse seal numbriseeria tähist. Vajadusel saab topeltklõpsuga või Ctrl+Enter abil avada numbriseeriate valiku ning sobiva seeria valida.
• Aeg- laekumise aeg. Uue laekumise avamisel näidatakse dokumendi tegemise kuupäeva. Vajadusel saab seda soovi kohaselt muuta.
• Viide- laekumisel saab viitenumbrit kasutada arve asetamisel ning selle saab enne arve pealt välja trükkida. Laekumise päises olev läheb lihtsalt finantskande viiteks.
• Laekunud- näidatakse ära laekumise ridade summa, laekunud summa kokku baasvaluutas.
• Arvete summa - laekunud arvete summa baasvaluutas arvete loomise kuupäeva kursiga.
• Laekunud valuutas - laekunud panka valuutas. Kui on laekunud erinevas valuutas, siis liidetakse siia kõik summad kokku.
• Tasumisviis- laekumise tasumisviis, näitab ära, mil viisil klient arve on tasunud. Võimalik topeltklõpsu või Ctrl+Enter'ga valida või vahetada, uut lisada. Seadistamine: Raamatu tulp → Seadistused → Tasumisviisid. Ettemaksu tasumisviisil tuleks tasumisviisi kaardil TÜÜP panna VÕRDNE peale, siis ei teki kasutajal vigu - nimelt tüübi võrdne puhul kontrollitakse, et ettemaksu kustutamisel lõpptulemus oleks kokku null. Valuutade puhul arvestatakse valuuta summasid.
• Kommentaar- informeeriv lahter, kuhu saab vajalikku infot sisestada. Ettemaksu puhul sisestab programm automaatselt lahtrisse infot ettemaksu kohta. Nt: Ettemaks 2. Arv 2 näitab mitmes ettemaks on.
• Objekt- raamatupidamise arvestusobjekt. Objekti kasutamine ei ole kohustuslik välja arvatud juhul, kui raamatupidamises on objektid kasutusele võetud ja soovitakse siduda laekunud raha kindla objektiga. Objektide valiku saab avada topeltklõpsu või Ctrl+Enter'ga.
• Vahe - kasum/kahjum valuutakursi muutustest
• T-Tasu - teenustasu lahter ehk siis näitab ära summa, kui palju pangas teenustasu arvestati.
• Projekt- projekti tunnus. Kasutatakse juhul kui soovitakse laekumist siduda konkreetse projektiga. Projekti sisestamisel kajastatakse dokument projekti aruannetes. Projektide valiku saab avada topeltklõpsuga või Ctrl+Enter'ga
• Kasutaja - kasutaja, kes dokumendi lõi.

• NR – rea number
• Arve nr. – topeltklõpsu või Ctrl+Enter abil saab avada arvete loetelu, kus on arved, mis on osaliselt või täielikult laekumata, ning sealt arve laekumisele asetada. Arve number näitab, milline arve on laekunud ja kui suures ulatuses.
• Tellimuse nr. – vajadusel saab topeltklõpsuga või Ctrl+Enter abil avada tellimuste loetelu, kus on tellimused, millel on kas osaline laekumine või puudub laekumine, ja sealt tellimuse nr dokumendile asetada.
• Klient – topeltklõpsuga või Ctrl+Enter abil saab avada klientide loetelu ja sealt koodi vajutades laekumisele klienti asetada.
• Nimi pangas – asetub kliendi asetamisel kliendi nimi, informatiivne lahter
• Objekt – raamatupidamise arvestusobjekt. Objekti kasutamine ei ole kohustuslik välja arvatud juhul, kui raamatupidamises on objektid kasutusele võetud ja soovitakse siduda laekunud raha kindla objektiga. Objektide valiku saab avada topeltklõpsu või Ctrl+Enter'ga.
• Projekt – topeltklõpsuga või Ctrl+Enter abil saab avada projekti asetaja, mis annab võimaluse laekumise read vajaliku projektiga siduda. Kasutatakse enamasti mitme realiste laekumiste puhul kui arved on erinevate projektidega seotud.
• Val saadud –kui raha on laekunud valuutas saab topeltklõpsu või Ctrl+Enter abil avada valuutade loetelu ja asetada sealt sobiva valuuta laekumisele. Kui arvel on valuuta küljes, siis arve asetamisel asetub sealt peal automaatselt ka valuuta.
• Kurss S – näitab valitud valuuta hetkekurssi
• Summa S – lahtrisse asetub arve või tellimuse asetamisel summa, mis vajab laekumist, kuid selles lahtris saab seda summat muuta. Näiteks, kui soovitakse kajastada osalist arve laekumist. Nt: kui arve on saldoga 550 üleval ja laekunud on 250, siis saab selles lahtris 550 ära muuta 250-x.
• Konto - kontonumber ettemaksu kande jaoks
• EtteID - igale laekumise reale, millel on positiivne ettemaksu summa, genereerib Directo ettemaksu ID ehk väärtuse
• Valuuta arvel – näitab ära arvel oleva valuuta, selles lahtris ei saa seda muuta, muutmisvõimalus jääb lahtrisse Val saadud.
• Arve saldo – näitab ära arve saldo, lahtris olevat arvu muuta ei saa
• Kurss K - tegelik laekumise kurss (UUEL LAEKUMISE DOKUMENDIL)
• Viivis - viivise summa
• T-Tasu – on teenustasu lahter ehk siis näitab ära summa, kui palju pangas teenustasu arvestati.
• T-Tasu val. - teenustasu valuuta tähis
• KM kood – käibemaksukoodi lahter, saab vajadusel topeltklõpsuga või Ctrl+Enter abil avada koodide loetelu ja sobivat koodi asetada.
• Tasuti – näitab ära palju arve üleval olevast saldost või palju ettemaksu laekus
• Aeg - ühe laekumise dokumendi peale saab lisada mitme eri päeva laekumisi.
• Kliendi summa EUR – näitab kokku kliendi summa, kui sama klienti on mitmel real, siis summeerib ridade summad ühe rea taha kokku.
• Ettemaksu SN - ettemaksu seerianumber
• Selgitus - tekstilahter
• Reg number/IK - käsitsi täidetav väli
• Pangakonto/IBAN - arveldusarve number
• Tasuti EUR - informatiivne väli, mis arvutab iga laekumise rea valuutas saadud Tasuti summa baasvaluutasse laekumise päeva kursiga.
• VV rida - kui pangaväljavõttelt luuakse laekumine, siis näitab millise pangaväljavõtte reaga on väljavõte seotud. Juhul kui väljavõttelt laekumist luues summa jaguneb mitme arve vahel, siis on kõigi nende ridade ees sama väljavõtte rea number. Kui on vaja rea summat muuta, et see ei vasta väljavõtte reale (näiteks ise märkida teiste arvetega seotuks või ettemaksuks), tuleb laekumise rida kustutada ja andmed asetada uuesti. Sellisel juhul jääb lahter „VV rida“ tühjaks (UUEL LAEKUMISE DOKUMENDIL).

• SEADISTUS: valikud Süsteemi, Isiklik. Kui pangaväljavõttelt on seadistatud automaatlaekumised, siis neile valikutele kehtib süsteemiseadistus. Kui käsitsi luua laekumised, siis kehvivad isiklikud seadistused.
• Kliendi nimi läheb kommentaariks: laekumisel olevate klientide nimed lähevad kommentaari lahtrisse komaga nimekirjana.
• Teenustasu lahutatakse maha Tasutud väljast:
• Näita kliendi hoiatust: kuvab kliendi hoiatuse, kui laekumine erineb arvel olevast summast.
• Manuse eelvaade: võimalik näha laekumise külge lisatud .pdf dokumente
• Arve numbri kontroll selgitusest: kontrollib laekumise selgituses arve numbrit

• Tavaline laekumine - klient tasub oma tasumata arve, laekumise reale valitakse kliendi poolt tasutud arve.
• Ettemaksu laekumine - kui klient on tasunud ettemaksu või laekunud summa on suurem kui arve, siis üle jäänud summa tõstetakse kliendi ettemaksuks. Laekumise reale valitakse klient, kellele ettemaks kuulub, summa S lahtrisse kirjutatakse ettemaksu summa. Ettemaksu kustutamisel on sama protsess ainult summa kirjutatakse „-“ märgiga. NB! Ettemaksu puhul arve nr. ei märgita.
• Tasaarveldav laekumine - kui soovitakse raha arvelt ettemaksuks tõsta, siis tehakse kaherealine laekumine. Esimesel real on arve number ja klient ja summa „-“ märgiga, teisel real on klient ILMA arve numbrita ja summa „+“ märgiga. Kui aga kliendil on seostamata ettemaks ja seda soovitakse arvega siduda, siis tehakse eelnevale vastupidiste märkidega laekumine ehk siis esimesel real arve nr., klient ja summa „+“ märgiga ja teisel real klient ilma arve nr.-ta ja summa „-„ga.
• Laekumiste ja ettemaksude kohta on koostatud eraldi juhend, kus on kirjeldatud, kuidas kajastada erinevaid laekumisi, kuidas teha ettemakse ja mil viisil on võimalik ettemakse kustutada. Loe lisaks → Ettemaksud ja laekumised

Raha konto võetakse tasumisviisilt - kas pank, kassakontrollkonto, tasaarveldus jne. Kliendi võla ja ettemaksu konto võetakse, kas kliendiklassist või Süsteemi seadistused → Müügireskontro → Arve deebet, laekumise kreedit; Laekumistel ostjate ettemaks .

Need laekumise read, mis ei viita ühelegi konkreetsele müügiarvele, mõjutavad müügireskontro ettemaksu saldot ja bilansis ostjate ettemaksude saldot. Igale laekumise reale, millel on positiivne ettemaksu summa, genereerib Directo unikaalse ettemaksu ID ehk EtteID väärtuse, mida saab hiljem kasutada selleks, et müügiarvet siduda konkreetse ettemaksu laekumise reaga. Ettemaksulaekumise real saab kasutada kontot, millele ettemaksu summa bilansis kanda - juhul kui konto tühjaks jätta, võetakse see kandele kas laekumise real oleva kliendi klassi seadistustest või juhul, kui kliendiklassi külge pole kontot määratud, siis süsteemiseadistusest Laekumistel ostjate ettemaks. Ettemaksulaekumise rea objekti ja projekti kasutatakse kande koostamisel sõltumata sellest, kas laekumise real on konto täidetud või mitte.

Näide laekumisest, kus samalt kliendilt on saadud kaks erineva summa ja otstarbega ettemaksu (pildil on kujutatud ainult antud teema juures olulised väljad):

Uus kujundus

Vana kujundus

Sellise laekumise puhul tekib kanne, mis kasutab ühte tasumisviisist tulenevat pangakontot, aga ettemaksu osa konteeritakse kahele erinevale kontole ja erinevatele objektidele ning projektidele.

Uus kujundus

Vana kujundus

Müügiarve koostamise käigus saab EtteID kaudu identifitseeritavaid laekumise ridu arvega siduda. Valiku tegemiseks tuleb klikkida arve päises lingil Ettemaks, mis avab müügiarvel sektsiooni, kus on näha antud kliendi EtteID-d, millel on kasutatav saldo.

Topeltklõps mõne Valitud tulba välja sees üritab seda konkreetset ettemaksu arve ettemaksuga katmata summa osas maksimaalselt siduda.

EtteID-de käsitsi valimine ei ole kohustuslik! Juhul, kui käsitsi valikut ei tehta või ei kata valitud summad täielikult arve ettemaksu summat, valib Directo vajalikud ID-d automaatselt FIFO meetodil.

Antud näites on valitud EtteID 37, mille puhul kasutati laekumisel ettemaksukontot, mida pole määratud ei ühegi kliendiklassi küljes ega süsteemi seadistuses.

Arve kinnitamisel tekib selline kanne:

Uus kujundus

Vana kujundus

Ettemaksu kasutaval real kasutatakse kontot, objekti ja projekti, mis tuleneb valitud EtteID-ga seotud laekumise reast.

Juhul, kui laekumise real, millele EtteID viitab, oli objekt täitmata, kasutatakse vastava kanderea jaoks arve objekti.

Kui süsteemiseadistuse Ettemaksud võtavad kande objekti kliendilt/hankijalt väärtus on midagi muud kui Ei, siis EtteID kaudu leitavat objekti ei kasutata.

Juhul, kui laekumisega soovitakse ettemaksu saldot vähendada, tuleb negatiivse tasuda summaga laekumise reale valida mõni EtteID, millel on piisav saldo. Selleks tuleb teha vastava laekumise rea EtteID väljas topeltklõps, mille peale avaneb EtteID asetaja.

Antud näites on näha, et EtteID 37 kasutatav saldo on 940 eurot, kuigi algselt sai ettemaks üles võetud summas 1000 eurot. Põhjus on see, et eelmises punktis kirjeldatud EtteID sidumisel müügiarvega, mille summa on 60 eurot, kulutati algsest 1000 eurost ära 60 eurot ning kasutatav jääk on 940 eurot.

Programm võimaldab internetipangast importida laekumisi. Selleks on laekumise dokumendil nupp IMPORT SEPA EST. Et seda võimalust kasutada, tuleb pangalehel koostada laekumiste fail ja see arvutisse salvestada, seejärel teha programmis uus laekumine ja vajutada nuppu IMPORT SEPA EST. Avaneb aken, kust saab pangast salvestatud faili programmi sisestada. Seejärel avaneb veel üks aken, kus palutakse laekumised õigete arvetega ära siduda. Kui andmed on laekumise dokumendile sisestatud, järgneb sama protseduur, mis tavalise laekumise koostamisel.

Swedbank'i klientidel on võimalik Directosse importida faktooringarvete laekumisi. Kajastada saab kahe erineva kirjeldusega XML faile (reservid ja avansid) ning importimisel luuakse vastavalt faili sisule laekumise read. Funktsionaalsuse eesmärgid on, et laekunud summat ei peaks Directos käsitsi arvete kaupa sisestama ning et „T-tasu“ väljale märgitud summat oleks võimalik konteerida erinevatele kontodele.

Seadistamine
Pangast faktooringarvete laekumiste importimiseks tuleb luua Raamatu seadistused > Tasumisviisid alt uus tasumisviis, mille Ekspordi tüübiks on SWED faktooring.

Väljale Pangateenused on võimalik määrata konto, millele konteeritakse laekumisel märgitud T-tasu summa. Kui konto on tasumisviisil tühi, siis kasutatakse Süsteemi seadistuses määratud Pangateenused (ülekanded jne) kontot.

Pärast tasumisviisi seadistamist tekib salvestatud laekumisele nupp IMPORT SWED faktooring, mille alt saab pangast salvestatud faili programmi importida.

Kui avansi ja reservi laekumiste teenustasusid (komisjonitasu, intressid) soovitakse erinevalt konteerida, tuleb teha selleks erinevad tasumisviisid, millel on vastavad kontod Pangateenus väljadel. Programm tuvastab laekumiste tüübid automaatselt.

Kui on LIST_ADV_BUYER, siis laekumisele leitakse väärtused järgmistest väljadest:
Kommentaar ⇒ PmtNr
Aeg ⇒ PmtDate
Arve nr. ⇒ InvNo
Summa S ⇒ InvAdvCalc
T-tasu ⇒ InvComm + InvCommVat

Kui on LIST_RES_BUYER, siis laekumisele leitakse väärtused järgmistest väljadest:
Kommentaar ⇒ PmtNr
Aeg ⇒ PmtDate
Arve nr. ⇒ InvNo
Summa S ⇒ InvResCalc
T-tasu ⇒ InvInterest

Laekumisel vajuta Arve nr lahtrile, avaneb nimekiri Aseta laekumisele arve. Seaded alt aktiveeri Mitme kirje asetaja (aken ei sulgu).

Directost saab otse kliendile raha tagastada. Mugav ekslike laekumiste, ettemaksude, deposiitide tagastamisek. Arveldusarve, kuhu raha kanda märgitakse kas kreeditarvele või kliendikaardile või otse laekumise dokumendile.

Raha tagastuse ekspordi õnnestumiseks :

• Laekumisel peab olema märgitud kliendi IBAN (arveldusarve). Korduvatel tagastustel täidetakse kliendikaardi vastav väli.
• Kliendil peab olema üherealine miinussummaga tagastus Summa S väljal
• SEPA eksport nupp tekib ainult kinnitamata laekumiselt
• Tasaarveldused peavad olema tehtud ja kinnitatud teise laekumise peal. Juhul kui laekumisele asetatakse nii pluss kui miinusssummadega ridu, siis raha tagastamine kliendile vaatab ainult miinussummasid

Uus kujundus

Vana kujundus

• Finantskanded reskontrost ridadena - mõjutab laekumise, tasumise ja väljamakse kande ridu. Valikud:
  ei - ühe kontoga read koondatakse seotud finantskandel summeeritult ühele reale (kui dokumendi ridadel ei ole erinevad objektid või projektid).
  võla pool - finantskandel raha liikumine on ühe kande reaga, ostjate/hankijate laekumised/tasumised on eraldi real nii nagu laekumise/tasumise dokumendil ehk võla poolel ridade koondamist ei toimu. Arvestatakse objekte ja projekte.
  ka vara pool - finantskandel raha liikumise read ja ostjate/hankijate laekumised/tasumised on eraldi real nii nagu laekumise/tasumise dokumendil. Arvestatakse objekte ja projekte.
  nagu maksefail - raha liikumine on koondsumma klientide/hankijate lõikes ja reskontro poolel kajastatakse arve ridade kaupa laiali, iga rea alguses on arve number

Laekumise dokument

Raha liikumine ja ostjate nõuded esitatakse koondsummana.

Raha laekumine on koondsummas ja reskontro pool on arve ridade kaupa laiali, iga rea alguses on müügiarve number

Raha liikumine ja ostjate nõuded on finantskandel arve ridade kaupa laiali, iga rea alguses on müügiarve number

Raha liikumine on koondsumma klientide lõikes ja kreedit pool on arve ridade kaupa laiali, iga rea alguses on müügiarve number

Kui müügiarve ei ole baasvaluutas, tekib laekumisel valuutakursside erinevus. Selleks, et finantskandes valuutakursi kanded oleksid õiged, on vajalik järgida järgmisi reegleid. Näidetes on kasutusel järgmised süsteemiseadistuste kontod:

• Ostjale saadetakse USD arve, laekub ka USD.

• Laekumisel märgitakse:
  • Laekumise aeg ja viis
  • Reale asetatakse müügiarve
  • Kinnitatakse laekumine

Laekumise dokument:
Uus kujundus

Peale laekumise dokumendi kinnitamist tekib finantskanne:

• Kliendile saadetakse USD arve, laekub EUR-is täpselt laekumise kuupäeva keskpanga kursiga.

• Laekumisel märgitakse :
  • laekumise aeg ja tasumisviis
  • reale asetatakse müügiarve
  • Val saadud väljale kirjutatakse või valitakse EUR
  • Kinnitatakse laekumine
  • Summa S väljal arvutatakse automaatselt laekuv summa EUR-idesse ümber, midagi muutma ei pea.

Laekumise dokument:
Uus kujundus

Peale laekumise dokumendi kinnitamist tekib finantskanne:

• Kliendile saadetakse USD arve, laekub EUR-is kursiga, mis on kliendiga kokku lepitud.

• Laekumisel märgitakse Järjekord on oluline :
  • laekumise aeg ja tasumisviis
  • reale asetatakse müügiarve
  • Val saadud väljale kirjutatakse või valitakse valuuta kood, mis laekub EUR.
  • Summa S väljale märgitakse summa, mis laekub 950.00
  • Kurss K väljal tehakse topeltklikk.
  • Kinnitakse laekumine

Laekumise dokument:
Uus kujundus

Peale laekumise dokumendi kinnitamist tekib finantskanne:

• Kliendile saadetakse USD arve, laekub SEK-is täpselt laekumise kuupäeva keskpanga kursiga.

• Laekumisel märgitakse :
  • laekumise aeg ja tasumisviis
  • reale asetatakse müügiarve
  • Val saadud väljale kirjutatakse või valitakse SEK
  • Kinnitatakse laekumine
  • Summa S väljal arvutatakse automaatselt laekuv summa SEK-idesse ümber, midagi muutma ei pea.
  • Finantskandel arvutatakse valuutakursi vahed automaatselt välja

Laekumise dokument:
Uus kujundus

Peale laekumise dokumendi kinnitamist tekib finantskanne:

• Kliendile saadetakse USD arve, laekub SEK-is kursiga, mis on kliendiga kokku lepitud.

• Laekumisel märgitakse Järjekord on oluline :
  • tasumise aeg ja viis
  • reale asetatakse ostuarve
  • Val. saadud väljale kirjutatakse või valitakse valuuta kood, milles tasutakse SEK.
  • Summa S väljale märgitakse summa, mis laekub 9850.00
  • Kurss K väljal tehakse topeltklikk.
  • Kinnitakse laekumine

Laekumise dokument:
Uus kujundus

Peale laekumise dokumendi kinnitamist tekib finantskanne:

• Laekumisel märgitakse :
  • laekumise aeg
  • Klient väljale asetatakse kliendi kood
  • Val saadud väljale kirjutatakse või valitakse, mis valuutas klient tasus ettemaksu nt. USD.
  • Summa S väljale kirjutatakse ettemaksu suurus valuutas
  • Kinnita laekumine

Laekumise dokument:
Uus kujundus

Peale laekumise dokumendi kinnitamist tekib finantskanne:

• Kliendile saadetakse USD arve, laekub ka USD nt. 50%.

• Laekumisel märgitakse:
  • Laekumise aeg ja viis
  • Reale asetatakse arve
  • Summa S väljale kirjutatakse summa, mis laekus (nt. 500 USD)
  • Kinnitatakse laekumine

Laekumise dokument:
Uus kujundus

Peale laekumise dokumendi kinnitamist tekib finantskanne: