Directos saab luua aruannetele Bilanss, Kasumiaruanne ja Finantsi statistika kirjeldusi. Aruannete nimed on tinglikud ja tegelikult tuleks neid käsitleda bilansi- ja kasumiaruandetüüpi aruannetena. Need on mootorid, mis käivitavad kasutaja poolt kirjeldatud aruanded ja esitavad kindlal viisil. Kasumiaruanne esitab tulemuseks aruandes kirjeldatud finantskontode muutused ja Bilanss kasutab kontode lõppsaldosid. Finantsi statistika oskab lisaks muutusele ja lõppsaldole kasutada ka teisi kontode numbrilisi väärtusi. Igale sellisele aruandemootorile saab kirjeldada piiramatu hulga „aruandepõhju“.
Aruande kirjeldusi saab luua ja korrigeerida:
Raamat seadistused > Bilanss
Raamat seadistused > Finants-Statistika
Raamat seadistused > Kasumiaruanne
Kirjeldusmetoodika on kõikide aruannete puhul sarnane. Toome näited Kasumiaruande baasil ja kui teistes aruannetes esineb erisusi, siis toome need eraldi välja.
21(tehe-) ja 22(tehe+)-tüüpi ridu on hea kasutada mingi bilansi tulem peab liikuma aktiva ja passiva vahel sõltuvalt tulemi märgist. Selliseks on näiteks käibemaks või aruandvad isikud. Käibemaksu puhul tuleks luua bilansi rida, kus on üles loetletud käibemaksu kontod, aga sellele reale ei sisestata nime väljale Tekst, sest sellisena seda rida bilansis ei esitata. Järgnevalt luuakse aktivasse rida tüübiga 22(tehe+) mille väljal Nimi viidatakse sellele reale, kus on üles loetletud käibemaksu kontod. Selle rea Klass peab olema 0(deebet). Kui lisada sellele reale Tekst, siis ilmub selle tulem aruandesse, kui käibemaksu algsel real ülesloetletud käibemaksu kontode summa on positiivne ehk eksisteerib käibemaksu ettemaks. Passivasse tehakse samasugune rida 22(tehe+), aga klass peab olema 1(kreedit) ning sellele ilmub tulem, kui eksisteerib käibemaksu võlg. Selline toimimine võimaldab ära jätta käibemaksu aktiva ja passiva vahelise saldeerimiskande.
21(tehe-) ja 22(tehe+)-tüüpi ridu saab kasutada ka tehete ridades, mis järgnevad sellele.
9(D-saldo) ja 10(K-saldo)-tüüpi ridu saab kasutada selleks, kui konto tulemit tuleb kasutada vastavalt tema saldo poolele. Näiteks, kui ettevõttel on arvelduskrediit, siis võib pangakonto ka negatiivseks muutuda. Kui panga konto on positiivne, siis esitatakse seda bilansis Raha real ja kui negatiivne, siis Laenude hulgas. Sellisel juhul tuleb pangakontot kajastav raamatupidamiskonto lisada nii Raha kui Laenude vastavale reale. Aga Raha on 9(D-saldo)-tüüpi ja Laenud 10(K-saldo)-tüüpi.
11(Muutus)-, 4(Algsaldo)-, 5(Lõppsaldo)-tüüpi ridu saab kasutab näiteks kasutada rahavoogude aruande kirjeldamiseks. Rahavoogude aruandes kasutatakse teadupärast sama aruande piires nii algsaldot, lõppsaldot, muutust kui ka eraldi deebet-käivet ja kreedit-käivet. Samuti on vaja erinevat tüüpi ridu koostöös kasutada finantssuhtarvude leidmiseks (näiteks ROA, ROE jne).
Näiteks sellise Kasumiaruande rea kirjelduse puhul:
Summeeritakse finantskannetelt kontode 40111 kuni 40141 käibesummad, mille objekti väljal on objekt „A“.
Sellise Kasumiaruande rea puhul:
Summeeritakse finantskannetelt kontode 40111 kuni 40141 käibesummad, mille objekti väljal on objektid „A“ ja „B“, kusjuures objektide järjekord kandes pole oluline, tähtis on, et kõik ülesloetud oleksid kande vastaval real olemas.
Arvestada tasub, et programmi jaoks on konto kreeditlõppsaldo negatiivne arv. Ja konto muutuse leidmiseks lahutatakse deebetkäibest kreeditkäive. Seega, kui kreeditkäive on suurem kui deebetkäive, on tulemuseks negatiivne muutus. Ettevõtte müügitulu kajastatakse tavaliselt müügikontode kreeditkäibena. Programm annab Kasumiaruandele sellise konto muutuse negatiivse numbrina. Seega, et saada Kasumiaruande vastavale reale positiivne tulemus, tuleb selle rea Klassi väärtuseks valida, kas tühi või deebet.
Oluline on arvestada, et märki saab pöörata ainult konkreetse rea tulemuse esitamise tarvis sama rea piires. Kui selle rea tulemust kasutatakse mõne tehte koosseisus, siis kasutab tehe ikkagi muutmata märgiga tulemust. Näiteks, et sellise Finantsi statistika rea tulemus säiliks positiivsena, määrame tema klassiks kreedit (tühi ja deebet muutsid Finantsi statistikas märgi).
Kuid, kui kasutame selle rea tulemust liitmistehtes, kus me ei või tulemuse märki muuta, peame hoopis eelnimetatud rea lahutama:
Mõningal määral on ka võimalik Directo finantsaruannete teksti osa vormindada. Selleks tuleb kursor asetada vormindatava rea väljale Tekst ja vajutada klahvikombinatsiooni Alt+z , mille järel avaneb teksti sisestamise ja vormindamise aken koos aruande rea tekstiga:
Vormindamiseks tuleb soovitud osa tekstist märgendada (nn. blokki võtta) ja akna alumisel serval olevate klahvikombinatsioonide abil vormindada. Tulemus on Vormindamise aknas kohe näha. Kui soovitud vormindused tehtud, siis tuleb vajutada aknal olevat nuppu „Sisesta“ ja tekst asetub tagasi aruande reale. Aruande real jäävad nähtavaks html-i vormindamise koodid ja neid ei ole vaja sealt eemaldada:
Kui soovite teksti joondada paremale, siis seda saab teha tühikute lisamisega väljendi ette, kuid need tühikud on ka vajalik läbi vormindamise akna sisestada.
Vormindamiseks võib Teksti välja abil lisada ka jooni vms.
Nagu eelpool mainitud, saab igale aruandemootorile (Bilanss, Kasumiaruanne, Finantsi statistika) luua piiramata hulga aruandekirjeldusi. Kuid igas neist on mingid sellised, mida kasutame igapäevaselt. Sellistele soovitame anda samasuguse koodi (näiteks ARU või 2010 vms.) ja häälestada see kood vaikimisi aruande koodiks. Seda saab häälestada: Süsteemi seadistused > Vaikimisi aruanne
:
Kõikide finantsaruannete päistest leiab ka vasara kujutisega nupu, mille alt saab vastava aruande peenhäälestusi teha: