See on dokumendi vana versioon!
Directosse saavad sisse logida ainult kasutajad, kellele on määratud kasutajagrupp ja salasõna. Juhul, kui on soov kasutada ka ID loginit (ID-kaart, Mobiil-ID, Smart-ID), peab kasutajal olema täidetud ka isikukood.
Kõikides Directo andmebaasides on ID login vaikimisi sisse lülitatud. Soovi korral saab selle välja lülitada süsteemi seadistusest ID-kaardi / Mobiil-ID / Smart-ID login.
Juhul, kui ID login on sisse lülitatud, on see ainukene võimalus Directosse sisenemiseks juhul, kui salasõna on meelest ära läinud. Ilma ID-loginita kasutaja ise endale uut salasõna määrata ei saa ning sellisel puhul tuleb abi saamiseks pöörduda oma ettevõtte peakasutaja poole.
Peakasutaja saab teiste kasutajate kontodega teha erinevaid turvalisust tõstvaid toiminguid.
Kasutaja seadistamise lehel saab häälestada samu asju kui kasutaja ise saab muuta Isiklikud seadistused → Kasutaja. Loe lähemalt Isiklikud seadistused
Lisaks on võimalik määrata seadistusi, mis lisavad kasutajakontole piiranguid või vaikimisi väärtusi, nagu näiteks
Directo saab kas ühekordse operatsioonina või igaöiselt korduva hooldusena üle kirjutada valitud kasutaja salvestatud valikud. Seda võimalust kasutatakse olukorras, kus töötajate enda õigused oma valikuid muuta on väga piiratud (näiteks kassa-müüjate puhul) ja selleks luuakse nö toorikkasutajad (näiteks MYYJA1 ja KAUPLUSEJUHATAJA), kelle kontodel on vajalikud valikud eelseadistatud. Niimoodi on lihtne luua uusi kasutajaid ja need automaatselt õigesti seadistada ning vajadusel kasutajate seadistusi kogu aeg toorikkasutajaga sünkroonis hoida.
Seadistuse grupi juurde tuleb sisestada toorikkasutaja kood, kellelt vastavad andmed võtta. Kasutaja kaardi salvestamisel toimub andmete uuendamine.
Näide: kui antud kasutaja 555 puhul sisestada LEHITSEJA ja SALVESTATUD ARUANDED väljadele kasutajakood MYYJA1, siis kasutaja kaardi salvestamisel kustutatakse maha antud kasutaja registrite lehitsejate tulpade valikud ( Registri kohandamine ) ja salvestatud aruanded (Salvestatud aruanded ) ning asendatakse need kasutaja MYYJA1 vastavate seadistustega.
Kui enne kasutaja salvestamist lülitada sisse toorikkasutaja välja juures olev nupp, jääb valik meelde ning Directo hakkab seadistusi igaöiselt üle kopeerima. Isegi kui kasutajale on antud näiteks õigus ise registrite lehitsejates tulpasid valida, siis kaovad tema muudatused järgmise tööpäeva algusesk.
Koha seadistused rakenduvad peale sisselogimist ning nö kirjutavad üle süsteemiseadistused või kasutajale määratud seadistused
Lisaväljad asuvad Üldine→Seadistused→Lisaandmete liigid. Vajutades nupule „F2-LISA UUS“ saab luua uue lisavälja.
Seejärel tuleb ette tühi lisavälja kaart.
Kood - lisavälja kood Directo.
Klass - näitab seda, millise dokumendi peale see lisaväli läheb. Kui valida „Üldine“, siis saab seda lisavälja kasutada kõikidel nimekirjas olevatel dokumentidel.
Nimi - lisavälja nimi, see läheb ka dokumendi peale lisavälja nimeks.
Vaikimisi nähtav - seadistab seda, kas antud lisaväli on dokumendi peal kohe nähtav või tuleb see rippmenüüst lisada.
Hoiatus mittetäitmisel - seadistab seda, kas antud lisavälja mittetäitmisel tuleb hoiatus, ei tule hoiatust või tuleb hoiatus ja ei lase dokumenti salvestada.
Sorteeritud - seadistab seda, mis järjekorras lisaväljad dokumendile tulevad. Näiteks kui sellele lisaväljale oleks märgitud antud lahtrisse 1, siis oleks see alati esimene lisaväli.
Seotud lisaväljade puhul peavad erinevate tasemete lisaväljad olema järjestatuna väiksemast suuremaks.
Tüüp - seadistab antud lisavälja tüüpi. Kui Tüüp valik tühjaks jätta, siis saab lisavälja kirjutada igasugust sisu. Kui on valitud Tüüp:Tekst, siis saab antud lisavälja kirjutada samuti erinevat sisu, kuid see tüüp tekitab väljale asetaja tabelist Üldine>Seadistused>Tekstid. Kui on valitud Tüüp:Artikkel, siis dokumendi peal, lisavälja sisu lahtris topeltklikkides, saab artikli lehitsejast artikli valida. Sama loogika järgi töötavad ka teised valikud.
Piirang - vastavalt tüübile saab siin defineerida Seotud ja Valik tüüpi lisavälja
KOOD:tase näiteks AUTOD:1
,Koer,Kass,Siga
Unikaalne - sisu tohib üle registri esineda ainult üks kord ehk kas ühte lisavälja saab topelt ühel dokumendil kasutada või mitte - vastasel korral hoiatus.
Värv - saab valida, mis värvi antud lisaväli dokumendil tuleb.
^[0-9]+[:][0-9]+$
xxxx:yyyy
Dokumendi peal näeks näites tehtud lisaväli välja järgmine.
Objektid on püsivad nähtused, mille üle aruandlust pidada. Aruannetes liigub objekt erinevate moodulite vahel (müük, raamat jne). Näiteks kasumiaruannet vaadates on ta kõige väiksem üksus.
Objekt võib tekkida: kasutaja pealt, kliendi pealt, artikli, artikliklassilt.
Sama taseme objekte ei saa kõrvuti panna, samuti ei saa ka päises ja real olla sama taseme objekt.
Objekti tasemeid kasutatakse kuluüksuste jaotamise jaoks, mis on laiemad, kui objektid ise. See piirab siis dokumentide peale objekti asetamist, sest ühe taseme objekte mitu asetada ei saa. Kõigepealt tuleks minna Raamat > Seadistused > Objekti tasemed ning vajutada „F2-LISA UUS“.
Kood ja tase peavad olema üks ja sama number, kõige kõrgem objekti tase on 0, teised tulevad siis sealt edasi 1,2,3… . Objekti tasemed saab märkida ka kohustuslikuks mingitel kindlatel dokumentidel, näiteks, et arvetel peab alati olema märgitud 1. taseme objekt.
Seejärel tuleb tasemed märkida ka objekti kaartidele. Kui objekte on kasutusel väga palju, siis on võimalik massimpordi abil nad objektide peale asetada.
Objektidele saab määrata seotud objekte, et lihtsustada objekti asetamist ning vältida valesid seoseid.
Kasutamine
Objektide seosed toimivad maatriksasetajas objektide valiku piiranguna. Objekti maatriksasetaja arvestab seotud objektidega järgmiselt:
Objektide seotust kontrollitakse ka dokumentide kinnitamisel. Vigade korral antakse vastav teade ja kinnitamine ei õnnestu.
Directos on võimalik artiklikoode genereerida vastavalt klassile. See tähendab, et artikliklassi(de)le saab seadistada seeria prefiksit ja pikkust koodi automaatseks genereerimiseks. Sel juhul alustatakse uue artikli loomist klassi märkimisega. Kui on soov, et kõikide klasside puhul kehtiks sama reegel, siis peab sama prefiksit ja pikkust igale klassile eraldi märkima.
Antud näite puhul tekiks artiklikood SN0001:
Artiklikaart on kujundatav
Üldotsing võimaldab eelnevalt seadistatud dokumentide ja nende väljade pealt otsingut teostada. Samad väljad on kuvatud ka dokumentide registrite infomullis, kui vastav valik on määratud. Üldotsing asub peamenüü vasaku ääreriba ülemises osas.
Kood - dokumendi kood, valitav nimekiri avaneb topelt hiireklõpsuga.
Päis - sisestatakse dokumendi päise väljade koodid, mille seast soovitakse otsingut teostada. Väljad tuleb lisada komadega eraldatult. Väljade koodid on leitavad Seadistused → Väljatrükkide häälestamine
alt avades seadistatav dokument ning vajutades XML nupule.
Programm küsib kaks küsimust - kas soovite kuvada lisavälju ning maatrikstrükkijat, nendele tuleb vajutada Cancel. Seejärel tuleb sisestada dokumendi number, mida soovitakse näidisena kasutada. Avaneb antud dokumendi XML fail ning dokumendi päise väljade koodid on leitavad <documents> → <document> ploki alt.
Read - sisestatakse dokumendi ridade väljade koodid, komadega eraldatult. Ridade koodid on leitavad dokumendi XML failis <documents> → <document> → <rows> → <row> alt.
Lisaväli - määrab, kas üldotsingusse kaasatakse dokumendi lisaväljad või mitte
Lehitsejas kuvatakse infomullina - mõjutab seda, kas dokumentide registris kuvatakse ülalpool määratud andmeid infomullis või mitte.
Näide, kuidas seadistada arve dokument üldotsinguks ning infomulliks:
Üldotsingusse tuleb lisada uus dokument - ARVE:
Seejärel on võimalik otsida kõikide arve antud väljade seast.
Lisaks kuvatakse pärast seadistamist arvete registris dokumendi numbri peale liikudes infomull arve andmetega.
Väljade KULUMI KONTO, AMORDI KONTO, MAHAKANDMISE KONTO, VARA KONTO, AMORDI % väärtused asetatakse Inventarile klassi valides vastavate Inventari kaardi väljade väärtusteks. Inventari kaardil saab nende väljade väärtusi vajadusel muuta. Kannetes jms kasutatakse väärtusi, mis on Inventari kaardil.
Puudumiste liigid on Directo mõistes erinevat tüüpi personali puudumised. Vajalik seadistada töötajate puudumiste sisestamiseks puudumiste registrisse,
Puudumiste liigid asuvad Seadistused → PERSONALI SEADISTUSED→ Puudumiste liigid
:
Olemasoleva puudumise liigi avamiseks tuleb registris klikkida liigi koodil ja uue lisamiseks tuleb vajutada nuppu
Puudumise liigi kaart
Puudumise liigi kaardil saab vastavalt puudumise liigile seadistada vajalikud seadistused.
Puudumise liigi kaardil saab seadistada järgmisi valikuid:
Kood- puudumise liigi kood Directo jaoks. Seda koodi kuvatakse puudumiste sisestamisel ja puudumiste aruandes. Kood võib sisaldada nii numbreid kui ka tähti, aga mitte tühikuid.
Nimetus- puudumise liigi nimetus.
Lühikood- vaikimisi kuvatakse puudumiste aruande vaates päevatabel puudumise liigi koodi esimest tähte, kui soovitakse, et selles aruandes oleks loodud puudumise tähis midagi muud, siis tuleks see sisestada siia.
Värv- puudumiste aruande vaates päevatabelis kuvatava puudumise värv.
Soovi liik- kui kasutatakse puhkuse soove, siis siia saab sisestada liigi, millega töötaja sisestab personalikaardile puudumise soovi.
Haigus- kui on tegemist haigus tüüpi puudumisega, siis tuleb siia valida jah. Mõjutab keskmise kalendripäeva tasude arvestuse aluseks olevate päevade arvu. Kui on määratud JAH, siis ei lähe selle puudumise ajal olevad pühad keskmise kalendripäeva tasu arvestuse aluseks olevate päevade hulka.
Peatub- kas selle liigiga tööleping peatub või mitte. Valikut JAH kasutatakse juhul, kui töötajal on õigus keelduda töö tegemisest, nt on töötajal õigus keelduda tööst järgmistel juhtudel: ta kasutab puhkust; ta kasutab tasustamata puhkust; ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses; ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; ta osaleb streigis; ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel; tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus.
Puhkus- JAH valik teha ainult sellise puudumise liigi korral, mis vähendab puhkusejääki (reeglina vaid põhipuhkus). EI kasutada sellise liigi puhul, millega kompenseeritakse ületunde (vaba päev ilma, et töötaja puhkusejääk muutuks).
Puhkusearvestus- kas selle liigi puhul teenitakse puhkust juurde. Lapsehoolduspuhkusel näiteks ei.
Vähendab sots. miinimumi- kas selle puudumise liigi arvestamisel tuleb vähendada sotsiaalmaksu miinimum summat. Kui on EI, siis arvestab puudutud päevade eest alati sotsiaalmaksu miinimumi näiteks palgata puhkus. Kui on JAH ja puudumise sotsiaalmaksu summa on väiksem kui tuleks päevade arvestuses kokku, siis arvestab vastavalt päevade proportsioonile sotsiaalmaksu miinimumi sellele tasule.
Arvestusele- kui tasu makstakse välja koos palgaga, siis millisele arvestusele see tasu minema peab. Kui puudumine on seotud kahe arvestusega, siis sellega reguleeritakse, kas puudumise tasu tuleb esimesele arvestusele või puudumise lõpu arvestusele. Haiguse puhul peab olema seadistus arvestusele perioodi lõpus, sest haigustasu makstakse siis, kui haigus on möödas. See, et mõningatel juhtudel makstakse eelneva perioodi tasudega koos haigustasu, siis selle jaoks ei tohi muuta haigusel seda seadistust.
Periodiseeritud- saab kasutada puudumiste kulude periodiseerimiseks palgaarvestuse kandel. Näiteks: kui puudumine algab ühes kuus ja lõpeb teises kuus. Valiku EI puhul on kulud kõik arvestuse kande kuupäevaga. Valiku JAH puhul on kulud periodiseeritud kahes kuus.
Lisab tööpäeva- kui töötaja puudub, siis kas selle puudumise eest lisatakse talle juurde tööpäev. Näiteks juhul kui töötaja on komandeeringus nädalavahetusel, siis see päev läheks tööpäevade arvestusse ja mõjutaks keskmise palga arvestust. Seda ei saa kasutada kui lähetuses oldud päev kompenseeritakse vaba päevaga.
Tööpäevades- kui puudumist saab välja võtta ainult tööpäevades, siis valida JAH. Kui sisestatakse sellise liigiga puudumine ja puudumise perioodi jääb nädalavahetus, siis arvestusele tulevad ainult tööpäevad.
Struktuuris- kasutatakse puudumiste puhul mille ajal töötaja struktuuris ei ole. Näiteks lapsehoolduspuhkus (3a).
Limiit- üleüldine puudumise liigi limiit kalendripäevades. Kui see on täidetud, siis puudumiste sisestamisel arvestab kalendriaasta jooksul sisestatud sama liiki puudumise päevi.
Master- puudumise liik, millega saab koondada sarnased puudumise liigid. Võimalik kasutada aruannetes.
Puudumise liigil on väljad puudumise limiidi alguse ja lõpu jaoks. Väljad on kasutamiseks näiteks juhul, kui ettevõte pakub oma töötajatele hooajalise töö puhul võimalust täiendavaks puhkuseks ning seda puhkust on võimalik saada ainult teatud perioodi jooksul.
Puudumise liigi limiit väljale sisestatud koguse puhul on õigus sellele puudumise liigile kõikidel töötajatele. Juhul kui soovitakse Lisapuhkust anda ainult teatud töötajatele, lisatakse päevade arv töötaja personali kaardile palgamooduli saki alla.
Personali kaardile palgasaki alla saab lisada puhkuse liike läbi süsteemi seadistuse: Limiidiga puudumiste liigid. Puudumise liigid lisatakse koma loendina.
Kui päev ja kuu on puudumise liigile limiidi alguseks ja lõpuks määratud, siis selle puudumise liigi sisestamisel puudumise dokumendile valesse perioodi annab dokumendi salvestamisel hoiatuse, et puudumine on sisestatud valesse perioodi.
Limiitidega puudumiste seadistused leiab
Seadistused → SÜSTEEMI SEADISTUSED → Finantsi seadistused
:
Süsteemi otsingu väljale sisestatakse sõna „Puudumiste“. Igale süsteemi puudumist sisaldavale väljale tuleb sisestada puudumise liik või liigid.
Lisaks tuleb süsteemi seadistustesse lisada dokumendi tüüp, mis peab vastama personali seadistustesse lisatud andmete tüübide dokumentidele. Samuti tuleb lisada hariduse tüüp, mille puhul tekib õppepuhkus.
Juhul, kui süsteemi seadistustesse on kõik lisatud, hakkab programm ise automaatselt personalikaardil limiite täitma, kuid personalikaardil peavad olema täidetud nii seotud isikud kui haridused.
Seadistused → Personali SEADISTUSED → Andmete tüübid → dokumendid
: