et:mr_laekumine
Erinevused
Siin näed erinevusi valitud versiooni ja hetkel kehtiva lehekülje vahel.
Both sides previous revisionPrevious revisionNext revision | Previous revision | ||
et:mr_laekumine [2015/06/18 16:18] – ott | et:mr_laekumine [2023/08/04 09:18] (Hetkel kehtiv) – vilja | ||
---|---|---|---|
Rida 1: | Rida 1: | ||
- | =====Laekumine===== | + | ======Laekumine====== |
- | Laekumine on dokument, millel kajastatakse kliendi laekumised. Laekumiste kaudu saab teha tasaarveldusi, | + | Laekumine on dokument, millel kajastatakse kliendi laekumised. Laekumiste kaudu saab teha tasaarveldusi, |
+ | |||
+ | ===== 1. Kasutamine ===== | ||
- | =====Kasutamine===== | ||
- Laekumiste nimekirjast avada nupu " | - Laekumiste nimekirjast avada nupu " | ||
- | - Teha läbi tellimuse. Vajutada tellimusel nuppu " | + | - Laekumine |
- Laekumist saab ka otse aruandelt teha: laekumisennustus ja arvete nimekiri. Aruandes " | - Laekumist saab ka otse aruandelt teha: laekumisennustus ja arvete nimekiri. Aruandes " | ||
- | =====Nupud===== | + | Uus kujundus |
- | *Sule-sulgeb dokumendi eelnevalt kontrollides, | + | {{: |
- | *Uus-avab uue täitmata dokumendi. Kontrollib eelnevalt, kas eelmine dokument sisaldab salvestamata muudatusi. | + | |
- | | + | |
- | *Jäta- katkestab dokumendi täitmise ilma salvestamata. | + | |
- | *Kustuta- võimaldab kinnitamata dokumenti kustutada. | + | |
- | *Kinnita–kinnitab dokumendi kui järgi vajutada kohe salvesta. | + | |
- | *Salvesta – salvestab dokumendi | + | |
- | *KSO- avab kassasissetuleku orderi, kui laekumine on kinnitatud | + | |
- | *Trüki- trükib dokumendi väljundvormi. Peale Trüki vajutamist näidatakse põgusalt dokumendi eelvaadet ja avatakse printeri valiku aken. | + | |
- | *Kirjaklamber- võimaldab dokumendiga siduda faile (ingl. attachment). | + | |
- | =====Päise väljad===== | + | Vana kujundus |
- | | + | {{:et:triinp20221102-141031.png}} |
- | *Aeg- laekumise aeg. Uue laekumise avamisel näidatakse dokumendi tegemise kuupäeva. Vajadusel saab seda soovi kohaselt muuta. | + | |
- | *Tas.viis- laekumise tasumisviis, | + | |
- | *Viide- laekumisel saab viitenumbrit kasutada arve asetamisel ning selle saab enne arve pealt välja trükkida. Laekumise päises olev läheb lihtsalt finantskande viiteks | + | |
- | *Kommentaar- informeeriv lahter, kuhu saab vajalikku infot sisestada. Ettemaksu puhul automaatselt sisestab programm lahtrisse infot ettemaksu kohta. Nt: Ettemaks 2. Arv 2 näitab mitmes ettemaks on. | + | |
- | *Tasutud- näidatakse ära laekumise ridade summa, laekunud summa kokku. | + | |
- | *Objekt- raamatupidamise arvestusobjekt. Objekti kasutamine ei ole kohustuslik välja arvatud juhul, kui raamatupidamises on objektid kasutusele võetud ja soovitakse siduda laekunud raha kindla objektiga. Objektide valiku saab avada topeltklõpsu või Ctrl+Enter' | + | |
- | *Projekt- projekti tunnus. Kasutatakse juhul kui soovitakse laekumist siduda konkreetse projektiga. Projekti sisestamisel kajastatakse dokument projekti aruannetes. Projektide valiku saab avada topeltklõpsuga või Ctrl+Enter' | + | |
- | *Olek- näitab dokumendi täitmise faasi. Võimalikud olekud: | + | |
- | *" | + | |
- | *" | + | |
- | *" | + | |
- | *" | + | |
- | * " | + | |
- | =====Ridade väljad===== | + | ==== 1.1. Uue Laekumise dokumendi erinevused võrreldes vana Laekumise dokumendiga |
- | *NR– rea number | + | |
- | *Arve nr. – vajadusel saab topeltklõpsuga või Ctrl+Enter abil avada arvete loetelu, kus on arved, mis on osaliselt või täielikult laekumata, kust saab need laekumisele asetada. arve number näitab milline arve on laekunud ja kui suures ulatuses. | + | |
- | *Tellimuse nr. – vajadusel saab topeltklõpsuga või Ctrl+Enter abil avada tellimuste loetelu, kus on tellimused, millel on kas osaline või puudub laekumine, ja sealt saab tellimuse nr asetada dokumendile. | + | |
- | *Klient – topeltklõpsuga või Ctrl+Enter abil saab avada klientide loetelu ja sealt koodi vajutades laekumisele klienti asetada | + | |
- | *Tekst – asetub kliendi asetamisel kliendi nimi, informatiivne lahter | + | |
- | *Projekt – topeltklõpsuga või Ctrl+Enter abil saab avada projekti asetaja, mis annab võimaluse laekumise read vajaliku projektiga siduda. Kasutatakse enamasti mitme realiste laekumiste puhul kui arved on erinevate projektidega seotud. | + | |
- | *Val saadud –kui raha on laekunud valuutas saab topeltklõpsu või Ctrl+Enter abil avada valuutade loetelu ja asetada sealt sobiv valuuta laekumisele. Kui arvel on valuuta küljes, siis arve asetamisel asetub sealt peal automaatselt ka valuuta. | + | |
- | *Kurss S – näitab valitud valuuta hetkekurssi | + | |
- | *Summa S – lahtrisse asetub arve või tellimuse asetamisel summa, mis vajab laekumist, kuid selles lahtris saab seda summat muuta. Näiteks, kui soovitakse kajastada osalist arve laekumist. Nt: kui arve on saldoga 550 üleval ja laekunud on 250, siis saab selles lahtris 550 ära muuta 250-x. | + | |
- | *T-Tasu – on teenustasu lahter ehk siis näitab ära summa, kui palju pangas teenustasu arvestati. | + | |
- | *Kmk – käibemaksukoodi lahter, saab vajadusel topeltklõpsuga või Ctrl+Enter abil avada koodide loetelu ja sobivat koodi asetada. | + | |
- | *Valuuta arvel – näitab ära arvel oleva valuuta, selles lahtris ei saa seda muuta, muutmisvõimalus jääb lahtrisse Val saadud. | + | |
- | *Summa A – näitab ära arve saldo, lahtris olevat arvu muuta ei saa | + | |
- | *Tasuti – näitab ära palju arve üleval olevast saldost või palju ettemaksu laekus | + | |
- | *Kliendi summa – näitab kokku kliendi summa, kui sama klienti on mitmel real, siis summeerib ridade summad ühe rea taha kokku | + | |
- | =====Laekumiste tüübid===== | + | |
- | | + | * Lisatud nupp **Ava müügireskontro**, mis avab tühja müügireskontro aruande |
- | *Ettemaksu laekumine - kui klient on tasunud ettemaksu või laekunud summa on suurem kui arve, siis ole jäänud summa tõstetakse kliendi ettemaksuks. Laekumise reale valitakse klient, kellele ettemaks kuulub, summa S lahtrisse kirjutatakse ettemaksu summa. Ettemaksu kustutamisel on sama protsess ainult summa kirjutatakse " | + | * Lisatud |
- | *Tasaarveldav laekumine - kui soovitakse raha arvelt ettemaksuks tõsta, siis tehakse kaherealine laekumine. Esimesel real on arve number ja klient ja summa " | + | * Lisatud |
- | *Laekumiste ja ettemaksude kohta on koostatud eraldi pikk help, mida on soovitav siia juurde lugeda. Helbis on toodud kirjeldus laekumistest, | + | |
+ | ===== 2. Laekumise nupud ===== | ||
+ | ==== 2.1. Päise nupud ==== | ||
+ | |||
+ | {{: | ||
+ | |||
+ | ***Uus** - avab uue täitmata dokumendi. Kontrollib eelnevalt, kas eelmine dokument sisaldab salvestamata muudatusi. | ||
+ | ***Salvesta** – salvestab dokumendi | ||
+ | ***Kinnita** – kinnitab dokumendi, kui järgi vajutada kohe salvesta. | ||
+ | ***Kopeeri**- teeb dokumendist koopia. St. avab uue dokumendi, mille enamik välju on täidetud nii nagu alusdokumendil. Kuupäevaks pakutakse koopia tegemise kuupäev. Numbriseeriaks pakutakse koopia tegijaga seotud numbriseeriat. | ||
+ | ***Jäta** - katkestab dokumendi täitmise ilma salvestamata. | ||
+ | ***Kustuta** - võimaldab kinnitamata dokumenti kustutada. | ||
+ | ***Ava** - võimaldab dokumenti avada (kui kasutajal on õigused). | ||
+ | ***Manused** - võimaldab dokumendiga siduda faile ehk manustada seotud dokumendi. | ||
+ | ***Meili** - saadab väljatrüki e-mailiga. Juhul, kui on seadistatud erinevaid väljatrüki vorme, siis tuleb vajutada Meili nupule parema hiireklahviga, | ||
+ | ***Trüki**- trükib dokumendi väljundvormi. Peale Trüki vajutamist näidatakse põgusalt dokumendi eelvaadet ja avatakse printeri valiku aken. | ||
+ | ***KSO**- avab kassasissetuleku orderi, kui laekumine on kinnitatud | ||
+ | ***Ava müügireskontro** - avab tühja müügireskontro aruande. | ||
+ | |||
+ | ==== 2.2. Ridade nupud ==== | ||
+ | |||
+ | {{: | ||
+ | |||
+ | ***Kopeeri valitud** - kopeerib valitud read kopipuhvrisse. Ridade valimiseks tuleb vajutada rea numbril. Nupp ei ole aktiivne, kui ühtegi rida valitud ei ole. Kopeeritud read saab kleepida rea kontektsimenüü alt (avaneb rea numbri peal parema hiirekliki tegemisel) „kleebi read“ valikuga. | ||
+ | ***Kustuta valitud** - kustutab valitud read. Ridade valimiseks tuleb vajutada rea numbril. Nupp ei ole aktiivne, kui ühtegi rida valitud ei ole. | ||
+ | ***Massasetaja** - võimaldab tabeli (enamasti excel) alusel read täita/ | ||
+ | *{{: | ||
+ | *{{: | ||
+ | *{{: | ||
+ | |||
+ | ===== 3. Laekumise väljad===== | ||
+ | |||
+ | ==== 3.1. Päise väljad ==== | ||
+ | |||
+ | |||
+ | ***Olek**- näitab dokumendi täitmise faasi. Võimalikud olekud: | ||
+ | ***" | ||
+ | ***" | ||
+ | ***" | ||
+ | ***" | ||
+ | ***" | ||
+ | ***Number**- dokumendi number. Uue laekumise avades näidatakse seal numbriseeria tähist. Vajadusel saab topeltklõpsuga või Ctrl+Enter abil avada numbriseeriate valiku ning sobiva seeria valida. | ||
+ | ***Aeg**- laekumise aeg. Uue laekumise avamisel näidatakse dokumendi tegemise kuupäeva. Vajadusel saab seda soovi kohaselt muuta. | ||
+ | ***Viide**- laekumisel saab viitenumbrit kasutada arve asetamisel ning selle saab enne arve pealt välja trükkida. Laekumise päises olev läheb lihtsalt finantskande viiteks. | ||
+ | ***Laekunud**- näidatakse ära laekumise ridade summa, laekunud summa kokku baasvaluutas. | ||
+ | ***Arvete summa** - laekunud arvete summa baasvaluutas arvete loomise kuupäeva kursiga. | ||
+ | ***Laekunud valuutas** - laekunud panka valuutas. Kui on laekunud erinevas valuutas, siis liidetakse siia kõik summad kokku. | ||
+ | ***Tasumisviis**- laekumise tasumisviis, | ||
+ | ***Kommentaar**- informeeriv lahter, kuhu saab vajalikku infot sisestada. Ettemaksu puhul sisestab programm automaatselt lahtrisse infot ettemaksu kohta. Nt: Ettemaks 2. Arv 2 näitab mitmes ettemaks on. | ||
+ | ***Objekt**- raamatupidamise arvestusobjekt. Objekti kasutamine ei ole kohustuslik välja arvatud juhul, kui raamatupidamises on objektid kasutusele võetud ja soovitakse siduda laekunud raha kindla objektiga. Objektide valiku saab avada topeltklõpsu või Ctrl+Enter' | ||
+ | ***Vahe** - kasum/ | ||
+ | ***T-Tasu** - teenustasu lahter ehk siis näitab ära summa, kui palju pangas teenustasu arvestati. | ||
+ | ***Projekt**- projekti tunnus. Kasutatakse juhul kui soovitakse laekumist siduda konkreetse projektiga. Projekti sisestamisel kajastatakse dokument projekti aruannetes. Projektide valiku saab avada topeltklõpsuga või Ctrl+Enter' | ||
+ | ***Kasutaja** - kasutaja, kes dokumendi lõi. | ||
+ | |||
+ | |||
+ | ==== 3.2. Ridade väljad ==== | ||
+ | |||
+ | ***NR** – rea number | ||
+ | ***Arve nr.** – topeltklõpsu või Ctrl+Enter abil saab avada arvete loetelu, kus on arved, mis on osaliselt või täielikult laekumata, ning sealt arve laekumisele asetada. Arve number näitab, milline arve on laekunud ja kui suures ulatuses. | ||
+ | ***Tellimuse nr.** – vajadusel saab topeltklõpsuga või Ctrl+Enter abil avada tellimuste loetelu, kus on tellimused, millel on kas osaline laekumine või puudub laekumine, ja sealt tellimuse nr dokumendile asetada. | ||
+ | ***Klient** – topeltklõpsuga või Ctrl+Enter abil saab avada klientide loetelu ja sealt koodi vajutades laekumisele klienti asetada. | ||
+ | ***Nimi pangas** – asetub kliendi asetamisel kliendi nimi, informatiivne lahter | ||
+ | ***Objekt** – raamatupidamise arvestusobjekt. Objekti kasutamine ei ole kohustuslik välja arvatud juhul, kui raamatupidamises on objektid kasutusele võetud ja soovitakse siduda laekunud raha kindla objektiga. Objektide valiku saab avada topeltklõpsu või Ctrl+Enter' | ||
+ | ***Projekt** – topeltklõpsuga või Ctrl+Enter abil saab avada projekti asetaja, mis annab võimaluse laekumise read vajaliku projektiga siduda. Kasutatakse enamasti mitme realiste laekumiste puhul kui arved on erinevate projektidega seotud. | ||
+ | ***Val saadud** –kui raha on laekunud valuutas saab topeltklõpsu või Ctrl+Enter abil avada valuutade loetelu ja asetada sealt sobiva valuuta laekumisele. Kui arvel on valuuta küljes, siis arve asetamisel asetub sealt peal automaatselt ka valuuta. | ||
+ | ***Kurss S** – näitab valitud valuuta hetkekurssi | ||
+ | ***Summa S** – lahtrisse asetub arve või tellimuse asetamisel summa, mis vajab laekumist, kuid selles lahtris saab seda summat muuta. Näiteks, kui soovitakse kajastada osalist arve laekumist. Nt: kui arve on saldoga 550 üleval ja laekunud on 250, siis saab selles lahtris 550 ära muuta 250-x. | ||
+ | ***Konto** - kontonumber ettemaksu kande jaoks | ||
+ | ***EtteID** - igale laekumise reale, millel on positiivne ettemaksu summa, genereerib Directo ettemaksu ID ehk väärtuse | ||
+ | ***Valuuta arvel** – näitab ära arvel oleva valuuta, selles lahtris ei saa seda muuta, muutmisvõimalus jääb lahtrisse Val saadud. | ||
+ | ***Arve saldo** – näitab ära arve saldo, lahtris olevat arvu muuta ei saa | ||
+ | ***Kurss K** - tegelik laekumise kurss (UUEL LAEKUMISE DOKUMENDIL) | ||
+ | ***Viivis** - viivise summa | ||
+ | ***T-Tasu** – on teenustasu lahter ehk siis näitab ära summa, kui palju pangas teenustasu arvestati. | ||
+ | ***T-Tasu val.** - teenustasu valuuta tähis | ||
+ | ***KM kood** – käibemaksukoodi lahter, saab vajadusel topeltklõpsuga või Ctrl+Enter abil avada koodide loetelu ja sobivat koodi asetada. | ||
+ | ***Tasuti** – näitab ära palju arve üleval olevast saldost või palju ettemaksu laekus | ||
+ | ***Aeg** - ühe laekumise dokumendi peale saab lisada mitme eri päeva laekumisi. | ||
+ | ***Kliendi summa EUR** – näitab kokku kliendi summa, kui sama klienti on mitmel real, siis summeerib ridade summad ühe rea taha kokku. | ||
+ | ***Ettemaksu SN** - ettemaksu seerianumber | ||
+ | ***Selgitus** - tekstilahter | ||
+ | ***Reg number/IK** - käsitsi täidetav väli | ||
+ | ***Pangakonto/ | ||
+ | ***Tasuti EUR** - informatiivne väli, mis arvutab iga laekumise rea valuutas saadud **Tasuti** summa baasvaluutasse laekumise päeva kursiga. | ||
+ | ***VV rida** - kui pangaväljavõttelt luuakse laekumine, siis näitab millise pangaväljavõtte reaga on väljavõte seotud. Juhul kui väljavõttelt laekumist luues summa jaguneb mitme arve vahel, siis on kõigi nende ridade ees sama väljavõtte rea number. Kui on vaja rea summat muuta, et see ei vasta väljavõtte reale (näiteks ise märkida teiste arvetega seotuks või ettemaksuks), | ||
+ | |||
+ | |||
+ | ===== 4. Peenhäälestus ===== | ||
+ | |||
+ | {{: | ||
+ | |||
+ | * **SEADISTUS**: | ||
+ | * **Kliendi nimi läheb kommentaariks**: | ||
+ | * **Teenustasu lahutatakse maha Tasutud väljast**: | ||
+ | * **Näita kliendi hoiatust**: kuvab kliendi hoiatuse, kui laekumine erineb arvel olevast summast. | ||
+ | * **Manuse eelvaade**: võimalik näha laekumise külge lisatud .pdf dokumente | ||
+ | * **Arve numbri kontroll selgitusest**: | ||
+ | |||
+ | |||
+ | ===== 5. Laekumiste tüübid ===== | ||
+ | |||
+ | ***Tavaline laekumine** - klient tasub oma tasumata arve, laekumise reale valitakse kliendi poolt tasutud arve. | ||
+ | ***Ettemaksu laekumine** - kui klient on tasunud ettemaksu või laekunud summa on suurem kui arve, siis üle jäänud summa tõstetakse kliendi ettemaksuks. Laekumise reale valitakse klient, kellele ettemaks kuulub, summa S lahtrisse kirjutatakse ettemaksu summa. Ettemaksu kustutamisel on sama protsess ainult summa kirjutatakse " | ||
+ | ***Tasaarveldav laekumine** - kui soovitakse raha arvelt ettemaksuks tõsta, siis tehakse kaherealine laekumine. Esimesel real on arve number ja klient ja summa " | ||
+ | ***Laekumiste ja ettemaksude** kohta on koostatud eraldi juhend, kus on kirjeldatud, | ||
+ | |||
+ | ===== 6. Laekumiste kanded ===== | ||
- | =====Laekumiste kanded===== | ||
^Mis^D/K^ | ^Mis^D/K^ | ||
^Tavaline laekumine^^ | ^Tavaline laekumine^^ | ||
Rida 73: | Rida 142: | ||
|Kliendi võlg|kreedit| | |Kliendi võlg|kreedit| | ||
| | ||
- | Raha konto võetakse tasumisviisilt - kas pank, kassakontrollkonto, | ||
- | Kliendi võlg ja ettemaks võetakse kas kliendiklassist või '' | ||
- | =====Importimine pangast===== | + | Raha konto võetakse tasumisviisilt - kas pank, kassakontrollkonto, |
+ | |||
+ | ===== 7. Ettemaksu konteeringud EtteID kaudu ===== | ||
+ | |||
+ | Need laekumise read, mis ei viita ühelegi konkreetsele müügiarvele, | ||
+ | |||
+ | Näide laekumisest, | ||
+ | |||
+ | Uus kujundus | ||
+ | {{: | ||
+ | |||
+ | Vana kujundus | ||
+ | |||
+ | {{: | ||
+ | |||
+ | Sellise laekumise puhul tekib kanne, mis kasutab ühte tasumisviisist tulenevat pangakontot, | ||
+ | |||
+ | Uus kujundus | ||
+ | {{: | ||
+ | |||
+ | Vana kujundus | ||
+ | {{: | ||
+ | |||
+ | Müügiarve koostamise käigus saab EtteID kaudu identifitseeritavaid laekumise ridu arvega siduda. Valiku tegemiseks tuleb klikkida arve päises lingil Ettemaks, mis avab müügiarvel sektsiooni, kus on näha antud kliendi EtteID-d, millel on kasutatav saldo. | ||
+ | |||
+ | Topeltklõps mõne Valitud tulba välja sees üritab seda konkreetset ettemaksu arve ettemaksuga katmata summa osas maksimaalselt siduda. | ||
+ | |||
+ | {{: | ||
+ | |||
+ | :!: EtteID-de käsitsi valimine ei ole kohustuslik! Juhul, kui käsitsi valikut ei tehta või ei kata valitud summad täielikult arve ettemaksu summat, valib Directo vajalikud ID-d automaatselt FIFO meetodil. | ||
+ | |||
+ | Antud näites on valitud EtteID 37, mille puhul kasutati laekumisel ettemaksukontot, | ||
+ | |||
+ | Arve kinnitamisel tekib selline kanne: | ||
+ | |||
+ | Uus kujundus | ||
+ | {{: | ||
+ | |||
+ | Vana kujundus | ||
+ | {{: | ||
+ | |||
+ | Ettemaksu kasutaval real kasutatakse kontot, objekti ja projekti, mis tuleneb valitud EtteID-ga seotud laekumise reast. | ||
+ | |||
+ | :!: Juhul, kui laekumise real, millele EtteID viitab, oli objekt täitmata, kasutatakse vastava kanderea jaoks arve objekti. | ||
+ | |||
+ | :!: Kui süsteemiseadistuse '' | ||
+ | |||
+ | Juhul, kui laekumisega soovitakse ettemaksu saldot vähendada, tuleb negatiivse tasuda summaga laekumise reale valida mõni EtteID, millel on piisav saldo. Selleks tuleb teha vastava laekumise rea EtteID väljas topeltklõps, | ||
+ | |||
+ | {{: | ||
+ | |||
+ | Antud näites on näha, et EtteID 37 kasutatav saldo on 940 eurot, kuigi algselt sai ettemaks üles võetud summas 1000 eurot. Põhjus on see, et eelmises punktis kirjeldatud EtteID sidumisel müügiarvega, | ||
+ | |||
+ | ===== 8. Importimine pangast ===== | ||
Programm võimaldab internetipangast importida laekumisi. Selleks on laekumise dokumendil nupp '' | Programm võimaldab internetipangast importida laekumisi. Selleks on laekumise dokumendil nupp '' | ||
Et seda võimalust kasutada, tuleb pangalehel koostada laekumiste fail ja see arvutisse salvestada, seejärel teha programmis uus laekumine | Et seda võimalust kasutada, tuleb pangalehel koostada laekumiste fail ja see arvutisse salvestada, seejärel teha programmis uus laekumine | ||
- | ja vajutada nuppu "IMPORT SEPA EST". Avaneb aken, kust saab pangast salvestatud faili programmi sisestada. | + | ja vajutada nuppu '' |
Seejärel avaneb veel üks aken, kus palutakse laekumised õigete arvetega ära siduda. | Seejärel avaneb veel üks aken, kus palutakse laekumised õigete arvetega ära siduda. | ||
Kui andmed on laekumise dokumendile sisestatud, järgneb sama protseduur, mis tavalise laekumise koostamisel. | Kui andmed on laekumise dokumendile sisestatud, järgneb sama protseduur, mis tavalise laekumise koostamisel. | ||
+ | |||
+ | |||
+ | ==== 8.1. Faktooringu laekumiste import==== | ||
+ | |||
+ | Swedbank' | ||
+ | |||
+ | **Seadistamine** \\ | ||
+ | Pangast faktooringarvete laekumiste importimiseks tuleb luua '' | ||
+ | {{: | ||
+ | |||
+ | Väljale **Pangateenused** on võimalik määrata konto, millele konteeritakse laekumisel märgitud **T-tasu** summa. Kui konto on tasumisviisil tühi, siis kasutatakse Süsteemi seadistuses määratud **Pangateenused (ülekanded jne)** kontot. | ||
+ | {{: | ||
+ | |||
+ | Pärast tasumisviisi seadistamist tekib salvestatud laekumisele nupp **IMPORT SWED faktooring**, | ||
+ | {{: | ||
+ | |||
+ | Kui avansi ja reservi laekumiste teenustasusid (komisjonitasu, | ||
+ | |||
+ | Kui on LIST_ADV_BUYER, | ||
+ | Kommentaar => PmtNr \\ | ||
+ | Aeg => PmtDate \\ | ||
+ | Arve nr. => InvNo \\ | ||
+ | Summa S => InvAdvCalc \\ | ||
+ | T-tasu => InvComm + InvCommVat \\ | ||
+ | |||
+ | Kui on LIST_RES_BUYER, | ||
+ | Kommentaar => PmtNr \\ | ||
+ | Aeg => PmtDate \\ | ||
+ | Arve nr. => InvNo \\ | ||
+ | Summa S => InvResCalc \\ | ||
+ | T-tasu => InvInterest | ||
+ | |||
+ | ===== 9. Laekumisel - mitme müügiarve järjest asetamine ===== | ||
+ | Laekumisel vajuta **Arve nr** lahtrile, avaneb nimekiri **Aseta laekumisele arve**. Seaded alt aktiveeri **Mitme kirje asetaja (aken ei sulgu).** | ||
+ | |||
+ | {{: | ||
+ | |||
+ | |||
+ | ===== 10. Laekumisel - raha tagastamine kliendile ===== | ||
+ | |||
+ | Directost saab otse kliendile raha tagastada. Mugav ekslike laekumiste, ettemaksude, | ||
+ | |||
+ | Raha tagastuse ekspordi õnnestumiseks : | ||
+ | |||
+ | * Laekumisel peab olema märgitud kliendi IBAN (arveldusarve). Korduvatel tagastustel täidetakse kliendikaardi vastav väli. | ||
+ | * Kliendil peab olema **üherealine miinussummaga** tagastus Summa S väljal | ||
+ | * **SEPA eksport** nupp tekib ainult kinnitamata laekumiselt | ||
+ | * Tasaarveldused peavad olema tehtud ja kinnitatud teise laekumise peal. Juhul kui laekumisele asetatakse nii pluss kui miinusssummadega ridu, siis raha tagastamine kliendile vaatab ainult miinussummasid | ||
+ | |||
+ | Uus kujundus | ||
+ | {{: | ||
+ | |||
+ | Vana kujundus | ||
+ | {{: | ||
+ | |||
+ | ===== 11. Näited ===== | ||
+ | ==== 11.1. Süsteemiseadistus - Finantskanded reskontrost ridadena ==== | ||
+ | |||
+ | ***Finantskanded reskontrost ridadena** - mõjutab laekumise, tasumise ja väljamakse kande ridu. Valikud: \\ __ei__ - ühe kontoga read koondatakse seotud finantskandel summeeritult ühele reale (kui dokumendi ridadel ei ole erinevad objektid või projektid).\\ __võla pool__ - finantskandel raha liikumine on ühe kande reaga, ostjate/ | ||
+ | |||
+ | Laekumise dokument | ||
+ | {{: | ||
+ | === 11.1.1. FINANTSKANNE Valik EI - Finantskanded reskontrost ridadena | ||
+ | Raha liikumine ja ostjate nõuded esitatakse koondsummana. | ||
+ | {{: | ||
+ | === 11.1.2. Valik VÕLA POOL - Finantskanded reskontrost ridadena | ||
+ | Raha laekumine on koondsummas ja reskontro pool on arve ridade kaupa laiali, iga rea alguses on müügiarve number | ||
+ | {{: | ||
+ | === 11.1.3. Valik KA VARA POOL - Finantskanded reskontrost ridadena | ||
+ | Raha liikumine ja ostjate nõuded on finantskandel arve ridade kaupa laiali, iga rea alguses on müügiarve number | ||
+ | {{: | ||
+ | === 11.1.4. Valik NAGU MAKSEFAIL - Finantskanded reskontrost ridadena | ||
+ | Raha liikumine on koondsumma klientide lõikes ja kreedit pool on arve ridade kaupa laiali, iga rea alguses on müügiarve number | ||
+ | {{: | ||
+ | |||
+ | ===== 12. Valuutas müügiarve laekumine UUEL " | ||
+ | |||
+ | ==== 12.1. Valuutas müügiarve täielik laekumine ==== | ||
+ | |||
+ | Kui müügiarve ei ole baasvaluutas, | ||
+ | Näidetes on kasutusel järgmised süsteemiseadistuste kontod: | ||
+ | |||
+ | {{: | ||
+ | |||
+ | |||
+ | === 12.1.1. Valuutas müügiarve laekumine samas valuutas === | ||
+ | |||
+ | * Ostjale saadetakse USD arve, laekub ka USD. | ||
+ | |||
+ | {{: | ||
+ | |||
+ | ***Laekumisel** märgitakse: | ||
+ | * Laekumise aeg ja viis | ||
+ | * Reale asetatakse müügiarve | ||
+ | * Kinnitatakse laekumine | ||
+ | |||
+ | **Laekumise dokument: | ||
+ | Uus kujundus | ||
+ | {{: | ||
+ | |||
+ | Peale laekumise dokumendi kinnitamist tekib finantskanne: | ||
+ | {{: | ||
+ | |||
+ | |||
+ | |||
+ | ===12.1.2. Valuutas müügiarve laekumine baasvaluutas (EUR) täpselt päeva keskpanga kursiga === | ||
+ | |||
+ | * Kliendile saadetakse USD arve, laekub EUR-is täpselt laekumise kuupäeva keskpanga kursiga. | ||
+ | |||
+ | {{: | ||
+ | |||
+ | ***Laekumisel** märgitakse : | ||
+ | *laekumise aeg ja tasumisviis | ||
+ | *reale asetatakse müügiarve | ||
+ | ***Val saadud** väljale kirjutatakse või valitakse **EUR** | ||
+ | *Kinnitatakse laekumine | ||
+ | ***Summa S** väljal arvutatakse automaatselt laekuv summa EUR-idesse ümber, midagi muutma ei pea. | ||
+ | |||
+ | **Laekumise dokument: | ||
+ | Uus kujundus | ||
+ | {{: | ||
+ | |||
+ | |||
+ | Peale laekumise dokumendi kinnitamist tekib finantskanne: | ||
+ | {{: | ||
+ | |||
+ | === 12.1.3.Valuutas müügiarve laekumine baasvaluutas (EUR) mitte keskpanga kursiga === | ||
+ | |||
+ | * Kliendile saadetakse USD arve, laekub EUR-is kursiga, mis on kliendiga kokku lepitud. | ||
+ | |||
+ | {{: | ||
+ | |||
+ | ***Laekumisel** märgitakse **Järjekord on oluline** : | ||
+ | *laekumise aeg ja tasumisviis | ||
+ | *reale asetatakse müügiarve | ||
+ | ***Val saadud** väljale kirjutatakse või valitakse valuuta kood, mis laekub **EUR**. | ||
+ | ***Summa S** väljale märgitakse summa, mis laekub **950.00** | ||
+ | ***Kurss K** väljal tehakse topeltklikk. | ||
+ | *Kinnitakse laekumine | ||
+ | |||
+ | **Laekumise dokument: | ||
+ | Uus kujundus | ||
+ | {{: | ||
+ | |||
+ | Peale laekumise dokumendi kinnitamist tekib finantskanne: | ||
+ | {{: | ||
+ | |||
+ | === 12.1.4. Valuutas müügiarve laekumine teises valuutas (mitte baasvaluutas) täpselt päeva keskpanga kursiga === | ||
+ | |||
+ | * Kliendile saadetakse USD arve, laekub SEK-is täpselt laekumise kuupäeva keskpanga kursiga. | ||
+ | |||
+ | {{: | ||
+ | |||
+ | ***Laekumisel** märgitakse : | ||
+ | *laekumise aeg ja tasumisviis | ||
+ | *reale asetatakse müügiarve | ||
+ | ***Val saadud** väljale kirjutatakse või valitakse **SEK** | ||
+ | *Kinnitatakse laekumine | ||
+ | ***Summa S** väljal arvutatakse automaatselt laekuv summa SEK-idesse ümber, midagi muutma ei pea. | ||
+ | ***Finantskandel** arvutatakse valuutakursi vahed automaatselt välja | ||
+ | |||
+ | **Laekumise dokument: | ||
+ | Uus kujundus | ||
+ | {{: | ||
+ | |||
+ | Peale laekumise dokumendi kinnitamist tekib finantskanne: | ||
+ | {{: | ||
+ | |||
+ | === 12.1.5.Valuutas müügiarve laekumine teises valuutas (mitte baasvaluutas) mitte keskpanga kursiga === | ||
+ | |||
+ | * Kliendile saadetakse USD arve, laekub SEK-is kursiga, mis on kliendiga kokku lepitud. | ||
+ | |||
+ | {{: | ||
+ | |||
+ | ***Laekumisel** märgitakse **Järjekord on oluline** : | ||
+ | *tasumise aeg ja viis | ||
+ | *reale asetatakse ostuarve | ||
+ | ***Val. saadud** väljale kirjutatakse või valitakse valuuta kood, milles tasutakse **SEK**. | ||
+ | ***Summa S** väljale märgitakse summa, mis laekub **9850.00** | ||
+ | ***Kurss K** väljal tehakse topeltklikk. | ||
+ | *Kinnitakse laekumine | ||
+ | |||
+ | **Laekumise dokument: | ||
+ | Uus kujundus | ||
+ | {{: | ||
+ | |||
+ | |||
+ | Peale laekumise dokumendi kinnitamist tekib finantskanne: | ||
+ | {{: | ||
+ | |||
+ | |||
+ | === 12.1.6. Ettemaks kliendilt valuutas === | ||
+ | |||
+ | ***Laekumisel** märgitakse : | ||
+ | *laekumise aeg | ||
+ | ***Klient** väljale asetatakse kliendi kood | ||
+ | ***Val saadud** väljale kirjutatakse või valitakse, mis valuutas klient tasus ettemaksu nt. **USD**. | ||
+ | ***Summa S** väljale kirjutatakse ettemaksu suurus valuutas | ||
+ | *Kinnita laekumine | ||
+ | |||
+ | **Laekumise dokument: | ||
+ | Uus kujundus | ||
+ | {{: | ||
+ | |||
+ | |||
+ | Peale laekumise dokumendi kinnitamist tekib finantskanne: | ||
+ | {{: | ||
+ | |||
+ | |||
+ | ==== 12.2. Valuutas arve osaline laekumine ==== | ||
+ | |||
+ | === 12.2.1. Valuutas arve osaline laekumine samas valuutas === | ||
+ | |||
+ | * Kliendile saadetakse USD arve, laekub ka USD nt. 50%. | ||
+ | |||
+ | {{: | ||
+ | |||
+ | ***Laekumisel** märgitakse: | ||
+ | * Laekumise aeg ja viis | ||
+ | * Reale asetatakse arve | ||
+ | * Summa S väljale kirjutatakse summa, mis laekus (nt. 500 USD) | ||
+ | * Kinnitatakse laekumine | ||
+ | |||
+ | |||
+ | **Laekumise dokument: | ||
+ | Uus kujundus | ||
+ | {{: | ||
+ | |||
+ | Peale laekumise dokumendi kinnitamist tekib finantskanne: | ||
+ | {{: | ||
+ | |||
+ |
et/mr_laekumine.1434633510.txt.gz · Viimati muutnud: 2015/06/18 16:18 persoon ott