Erinevused

Siin näed erinevusi valitud versiooni ja hetkel kehtiva lehekülje vahel.

--- et:leping [2024/11/26 13:53] – [Lepingu maksepuhkus] vilja
+++ et:leping [2024/11/27 12:18] (Hetkel kehtiv) – kaie
@@ Rida 1: / Rida 1: @@
 ===== ÜLDINE =====
 Moodul Lepingud on mõeldud regulaarse arvelduse automatiseerimiseks. Peamenüüst leiab lepingud plokist ÜLDINE. Lepingute häälestamiseks on register Lepingud ja arvete koostamiseks kasutatakse aruannet Lepingute nimekiri.
 Lepinguid on kolme erinevat liiki:
   * Müügileping
   * Ostuleping
@@ Rida 10: / Rida 12: @@
 ===== MÜÜGILEPING =====
-Müügileping on dokument, mis võimaldab luua regulaarse iseloomuga müügiarveid või müügitellimusi. Seda, kumba dokumenti luua soovitakse, valitakse hiljem lepingust müügidokumentide koostamise vaheaknas.
+Müügileping on dokument, mis võimaldab luua regulaarse iseloomuga müügiarveid või müügitellimusi. Seda, kumba dokumenti luua soovitakse, valitakse hiljem lepingust müügidokumentide koostamise vaheaknas.
 {{:et:mrtn20190304-151003.png}}
 ==== Üldinfo ====
 Lepingu dokument on oma olemuselt regulaarselt tekkiva arve või tellimuse mall. Müügileping on alati seotud mingi kliendiga ja lisaks võib lepingu siduda ka tellijaga. Lepingust müügidokumendi koostamisel liigub alati lepingult dokumendile alljärgnev päise info:
@@ Rida 31: / Rida 35: @@
 ==== Kehtivus ja perioodilisus ====
 Selleks, et lepingust saaks müügidokumente koostada, peavad olema täidetud alljärgnevad väljad:
@@ Rida 43: / Rida 48: @@
 Lepingust tekivad müügidokumendid ajavahemikul, mis jääb **MÜÜK ALGUS** ja **Müügi Lõpp** kuupäevade vahele. Kui luua esimene arve otse lepingu pealt määratakse tekkiva dokumendi kuupäevaks sama kuu päev, kui **MÜÜK ALGUS** väljal on määratud (kui arvet luues on arve loomise vaheaknas "aeg" väljal kuupäeva muudetud, pakub programm järgmise arve loomisel seda sama muudetud kuu päeva). Ülalkirjeldatud näite puhul koostatakse lepingust müügidokument iga kolme kuu tagant, kuupäevadega.
-.03.2019 \\
+.03.2019 \\  01.06.2019 \\  01.09.2019 \\  01.12.2019 \\  01.03.2019 \\  jne
-.06.2019 \\
-.09.2019 \\
-.12.2019 \\
-.03.2019 \\
-jne
 Perioodi tüübi valik määrab selle, millised väärtused tekivad loodava dokumendi ridadele väljadele **Aeg1** ja **Aeg2** ehk teisiti öeldes seda, millisesse perioodi tekib müügitulu. Erinevate valikute mõju selgitab kõige paremini selline näide:
@@ Rida 89: / Rida 89: @@
   * Lepingu ridadel peavad olema täidetud Algus ja Lõpp
   * Kui ressursile salvestatakse andmed projektide lõikes, siis peab ka lepingu ridadel olema täidetud õige projekt.
 :!: Kui kasutatakse ka projekte, siis arve koostamisel kontrollitakse ressursi ridade ja lepingu ridade puhul seda, et oleks identne kokkulangevus rea projektiga tasuta koguste maha lahutamiseks.
@@ Rida 98: / Rida 99: @@
 Kui ressursil on kogus suurem lepingu tasuta kogusest, siis tekib arvele kaks rida, kus ühel real on kogus ja summa sellised nagu ressursil ning teisel real on näidatud miinusega lepingus salvestatud tasuta kogus miinusega ja summa samuti miinusega. Ehk kliendile koostatud arvel on tema poolt tarbitud kogusest maha lahutatud tasuta kogus.
 **Tasuta summa seadistamine**
@@ Rida 104: / Rida 104: @@
   * Tuleks luua artikkel, mille klass on sama, mis ressursile salvestatavate artiklite klass, mille müügil on ette nähtud teatud tasuta summa. Näiteks oletame, et selleks luuakse artikkel koodiga TASUTA ja nimetusega "Tasuta summa". Artikkel peab olema teenus tüüpi.
   * Lepingu ühele reale tuleb seejärel sisestada see artikkel (näiteks: TASUTA).
 :!: On väga oluline, et selle artikliklass oleks sama, mis on artiklitel, millega salvestatakse ressursile perioodis müüdud koguseid, sest artikliklassi järgi kontrollitakse, milliste müüdud artiklite müügisummadest tohib maha arvata tasuta summa.
   * Lepingu rea kogus peab olema -1 (miinus üks).
   * Lepingu rea ühiku hind peab võrduma arveldusperioodiks kokku lepitud tasuta summaga ilma käibemaksuta.
@@ Rida 111: / Rida 113: @@
   * Lepingu real peavad olema täidetud Algus ja Lõpp
   * Kui ressursile salvestatakse andmed projektide lõikes, siis peab ka lepingu real olema täidetud õige projekt.
 :!: Kui kasutatakse ka projekte, siis arve koostamisel kontrollitakse ressursi ridade ja lepingu ridade puhul seda, et oleks identne kokkulangevus rea projektiga tasuta summa maha lahutamiseks.
@@ Rida 120: / Rida 123: @@
 Kui ressursil on vastava klassi artiklite ridade summa kokku suurem lepingu vastava rea summast, siis tulevad arvele kõik ressursile sisestatud vastava klassi artiklite read koos koguste, hindade ja summadega ning lisaks lepingult vastava klassi artikliga (näiteks: TASUTA) rida, rea sisuks lepingult rea sisu, rea kogusega -1 ja rea summa on võrdne selle lepingu rea summaga (mis on miinusmärgiga). Ehk kliendile koostatud arvel on tema poolt tarbitud kauba/teenuse summast maha lahutatud lepinguga ette nähtud tasuta summa.
 Loe lisaks lepingute aruande kohta [[et/yld_aru_lepingud|siit]]
 ==== Lepingu maksepuhkus ====
-Lepingutele saab määrata maksepuhkust lepingu ridade kaudu. Kui klient soovib lepingut ajutiselt peatada, tuleb ridadele märkida maksepuhkuse algus- ja lõppkuupäev. Kui lepingu arveldus toimub alati kuu alguses, peab lõppaeg olema kuu viimane päev, mitte kuu keskel. Kui maksepuhkus lõpeb, tuleb lepingu järgmisel real määrata lepingu jätkamise alguskuupäev.
+Lepingutele saab määrata maksepuhkust lepingu ridade kaudu. Kui klient soovib lepingut ajutiselt peatada, tuleb ridadele märkida maksepuhkuse algus- ja lõppkuupäev. Lepingu rida võib lõpetada kuu keskel, kuid rea algusaeg peab olema kuu alguses. Kui maksepuhkus lõpeb, tuleb lepingu järgmisel real määrata lepingu jätkamise alguskuupäev.
 Lepingu andmete all on informatiivsed väljad: **Viimati tehtud arve** (aeg) ja **Järgmine arve** (aeg).
@@ Rida 150: / Rida 150: @@
 {{:et:kaie20241122-141735.png}}
-Seadistus, mis mõjutab otse lepingu dokumendi pealt arve tegemist, et **missuguse järgmise arve aja arve asetaja pakub** >
+**Süsteemiseadistus**, mis mõjutab otse lepingu dokumendi pealt arve tegemist, et missuguse **järgmise arve aja** arve asetaja pakub, on järgmine:
 **„Lepingust arve tegemisel aja jälgimine“**: valikus Jah/ Ei
-  ***Ei** -  järgmise arve kuupäevaks võetakse kuupäev lepingu dokumendi väljalt __“Järgmine arve”__. :!: Kui ridadel on //maksepuhkus märgitud// ja arve koostatakse otse lepingu pealt, siis on soovitatav kasutada antud seadistust.
+  * **Ei** -  järgmise arve kuupäevaks võetakse kuupäev lepingu dokumendi väljalt __“Järgmine arve”__. :!: Kui ridadel on //maksepuhkus märgitud// ja arve koostatakse otse lepingu pealt, siis on soovitatav kasutada antud seadistust.
-  ***Jah** - „Järgmine arve“ kuupäeva ei arvestata. Selle asemel kontrollitakse lepinguga seotud arveid, mis ei ole kreeditarved ega krediteeritud. Kui selliseid arveid ei leita, siis kasutatakse tavapärast arve perioodi. Kui selliseid arveid leitakse, võetakse __maksimaalne lõppkuupäev lepinguga seotud arve ridadest__ ja uus arve koostatakse järgmisele päevale. Näide: kui arve rea lõppkuupäev on 15.03.2024, pakutakse uue arve ajaks 16.03.2024.
+  * **Jah** - „Järgmine arve“ kuupäeva ei arvestata. Selle asemel kontrollitakse lepinguga seotud arveid, mis ei ole kreeditarved ega krediteeritud. Kui selliseid arveid ei leita, siis kasutatakse tavapärast arve perioodi. Kui selliseid arveid leitakse, võetakse __maksimaalne lõppkuupäev lepinguga seotud arve ridadest__ ja uus arve koostatakse järgmisele päevale. Näide: kui arve rea lõppkuupäev on 15.03.2024, pakutakse uue arve ajaks 16.03.2024.