Sisujuht

Käibemaks ja käibemaksu deklareerimine

1. Sissejuhatus

Definitsioonid, mõisted, lühendid

2. Käibemaksuga seotud seadistused

2.1. Käibemaksukoodid

Käibemaksukoode saab häälestada Raamat > Seadistused > Käibemaksukoodid:

:!: Täpsemalt vaata käibemaksukoodide häälestamine.

2.2. Süsteemi seadistused

Süsteemi seadistused, mis käibemaksu puudutavad on järgmised:

Seadistused → Süsteemi seadistused → Finantsi seadistused

Seadistused → Süsteemi seadistused → Müügireskontro seadistused

Seadistused → Süsteemi seadistused → Laekumise seadistused

Seadistused → Süsteemi seadistused → Ostureskontro seadistused

2.3. Kliendi ja hankija seadistused

Kliendi- ja hankijakaardil on käibemaksu mugavaks arvestuseks oluline korrektselt ära täita järgmised väljad (lisaks tavapärastele nagu ettevõtte nimi jms.):

:!: Riigifirmadel asetub käibedeklaratsioonile ja deklareerib enda käibe Tellija.
:!: Ettevõtetel asetub käibedeklaratsioonile Klient.

:!: Need kliendid ja hankijad, kellel laieneb KMS § 27 lõige 1/4 - neil peaks kliendi/hankija kaardil panema tüübiks „Eraisik“. Sellisel juhul ei lähe selle kliendi / hankija müügi/ostuarved Käibedeklaratsiooni lisa A ja B peale

Kliendi kaardi näide Hankija kaardi näide

2.4. Pöördkäibemaksu seadistamine

Pöördkäibemaksu seadistamiseks tuleb:

  1. KM% - 0 Käibemaksu määr on null (reaalselt tehingule km-i ei lisata)
  2. PÖÖRDKM % - näiteks 20. Kirjutatakse pöördkäibemaksu arvtamiseks kasutatud käibemaksu protsent (pöördkäibemaksu määr),
  3. PÖÖRDKM KONTO D - konto, kuhu arvestatakse/kantakse arvestatud pöördkäibemaksu summa. See konto tuleks kaasata Käibedeklaratsiooni sisendkäibemaksu reale.
  4. PÖÖRDKM KONTO K - konto, kuhu tasakaalustatakse pöördkäibemaksu deebet rea summa. See saa häälestada samale kontole kui PÖÖRDKM KONTO D, sest Käibedeklaratsioon ei suuda deebet ja kreedit käivet eraldada. PÖÖRDKM KONTO D ja PÖÖRDKM KONTO K koostoimena bilansi mahtu kunstlikult ei suurene.

3. Käibemaksuaruanne (käibedeklaratsioon)

3.1. Käibemaksuaruande (käibedeklaratsiooni) kirjeldamine

Käibemaksuaruande kirjeldusi saab luua ja korrigeerida: Seadistused → Raamat → Käibemaksuaruanne.

Klikkides valiku peal, avaneb nimekiri olemasolevatest aruande kirjeldustest:

3.2. Käibemaksuaruande põhiosa kirjeldamine

Konkreetse aruande kirjeldus avaneb, kui klikkida selle koodi peal.

Käibemaksuaruande kirjelduse aken:

3.2.1. Käibemaksuaruande päise väljad

3.2.2. Käibemaksuaruande ridade väljad

Valikuga Algsaldo; Lõppsaldo; D-käive; K-käive; Muutus- saab rea väljale Nimi moodustada loendi(mitte matemaatilise tehte) kontodest, millede vastavad väärtused summeeritakse. Loendi moodustamiseks on võimalik kasutada märke : (koolon) saab kirjeldada vahemiku ja + (pluss) saab lisada eelnevale üksiku konto või terve vahemiku. Näiteks: 10901:10908+10911:10918+10921+10931:10938.

Algsaldo - kasutab kontolt aruande perioodi algsaldot.

Lõppsaldo - kasutab kontolt aruande perioodi lõppsaldot.

D-käive - kasutab kontolt aruande perioodi deebetkäivet.

K-käive - kasutab kontolt aruande perioodi kreeditkäivet.

Muutus - kasutab kontolt aruande perioodi käivete muutust (deebetkäive miinus kreeditkäive) sarnaselt Kasumiaruandega.

Tehe - rida võimaldab kirjeldada väljale Nimi matemaatilise tehte eelnevate ridade väärtustega. Kasutada saab liitmist, lahutamist, korrutamist ja jagamist. Tehte teguriteks on eelnevate ridade numbrid või konstandid. Ridade numbrid sisestatakse tavaliste numbritena. Konstant ehk kasutaja poolt ette antud kindel arvväärtus sisestatakse loogeliste sulgude { } vahele. Kõik tehted tehakse järjekorras vasakult paremale sõltumata tehte tüübist. Näiteks kirjelduse 100+200/500*{0.21} puhul esmalt liidetakse ridade nr.100 ja nr.200 tulemused, siis jagatakse saadud tulemus rea nr.500 tulemusega ning selle tehte tulemus korrutatakse arvuga 0.21. Sulge jms. kasutada ei saa. Kui tehtes on vaja kasutada mõne teise tehte tulemust, mille puhul tavamatemaatikas kasutaksime sulge, siis on see nn. sulgudes tehe mõttekas kirjeldada eelnevatel ridadel ja lõpptehtes kasutada selle rea numbrit ehk tulemust.
Kui on soov arvutada välja erinevate käibemaksude summad, siis tuleb kajastada need erinevatel ridadel. Näiteks ühel real (rida 950) tehe 50*{0.22}, järgmisele reale (rida 980) tehe 100*{0.2}. :!: Kindlasti ei tohi erinevate käibemaksumäärade tehteid liita kokku ühel real, näiteks nii ei tohi teha: (rida 950) tehe 50*{0.22}+100*{0.2}:

Reeglid:
Konto kreeditlõppsaldo on negatiivne arv. Konto muutuse leidmiseks lahutatakse deebetkäibest kreeditkäive. Kui kreeditkäive on suurem kui deebetkäive, on tulemuseks negatiivne muutus. Näites müügitulu kajastatakse müügikontode kreeditkäibena ning konto muutus negatiivse numbrina. Et saada Käibemaksuaruande reale positiivne tulemus, tuleb selle rea Klassi väärtuseks valida, kas tühi või deebet.

Märki saab pöörata ainult konkreetse rea tulemuse esitamise tarvis sama rea piires. Kui selle rea tulemust kasutatakse mõne tehte koosseisus, siis kasutab tehe ikkagi muutmata märgiga tulemust. Näiteks, et müügikäivet kajastav rea tulemus saaks esitatud positiivsena, määrame tema klassiks tühi või deebet (need muudavad märgi), sest müügikäive suureneb konto kreeditpoolel ning positiivse müügikäibe tulemus kontol on vaikimisi negatiivne arv. Kuid, kui kasutame selle rea tulemust liitmistehtes, kus me ei või tulemuse märki muuta, peame hoopis eelnimetatud rea lahutama, sest tema tegelik väärtus on negatiivne.

Sellise Käibemaksuaruande rea puhul:

Summeeritakse finantskannetelt kontode 40000 kuni 49999 käibesummad, mille väljal käibemaksukood on „1“.

Aruande kirjeldamise üldine printsiip:

3.2.3. Soovitused

3.3. Maksuametisse saadetava käibemaksuaruande kirjeldamine (2014-12KMDINF1 jms.)

Selleks, et Käibedeklaratsiooni saaks saata Maksuametisse, tuleb valida

Vormi valides ja salvestades ilmuvad deklaratsiooni ridade kirjeldusse tulbad

3.3.1. Seadistamine

Valides XML-i maksuameti faili valiku 2014KMD_INF1 tekivad aruande kirjeldusse täiendavad väljad:

Sektsioon tulba valikud : Vali „Sektsioon“ ainult koondridadele, mis liiguvad Maksuameti Käibedeklaratsioonile

Valik A abil määratakse, milliseid käibemaksukoode sisaldavad arved kaasatakse KMD INF1 lisa A kooseisu. Teisisõnu, valik A tuleb teha sellel Käibemaksuaruande real, mis lisab real oleva käibemaksukoodi kaudu vastavad arvete summad aruande põhiosale. Käibemaksukood määrab ära ühe või teise käibemaksu liigi toimimise. Samas, mitmed erinevad käibemaksu liigid või juhtumid deklareeritakse ametlikus KMD-s ühise summana samal real. Aga mitte kõik juhtumid neist ei kuulu lisal A deklareerimisele. Näiteks, 20% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud sisaldavad tavalist müügikäivet ja samas ka omatarvet ning pöördkäibemaksuga maksustatud tehinguid jms. Lisas A kuuluvad deklareerimisele ainult need arved, mis muuhulgas sisaldavad tavalist 20% käivet Eestis ja KMS §-des 41 ja 42 sätestatud erikorra alusel maksustatav käivet. Kuna iga sellise toimingu liigi jaoks on loodud erinev käibemaksukood ning eraldi rida Käibemaksuaruandes, siis väljal Lisa ongi vaja märkida valikuga A ära need, mis Teie käibemaksukoodide süsteemis tähistavad neid müügitoimingute liike, mida peab deklareerima.

Võib tekkida küsimus, miks peab seda kõike häälestama Käibemaksuaruande, mitte käibemaksukoodi kaudu? Oleks justkui lihtsam? See on kahel põhjusel nii. Esiteks peavad lisa A ja B lähtuma KMD põhiosast ja vastav Käibemaksuaruande versioon koos lisaaruande valikuga moodustavad ühe, mingil ajaperioodil kehtiva, terviku. Teiseks, kui Maksuamet muudab tulevikus KMD või selle lisade reegleid, saab luua lihtsalt uue Käibemaksuaruande vastavate häälestustega ja samas jäävad alles ka eelmised versioonid ning mineviku andmed on väga lihtsalt taasesitatavad sellisel kujul nagu nad omal ajal kehtisid.

Valik B abil määratakse, milliseid finantskontosid sisaldava kandega ostuarved ja kulutused kaasatakse KMD INF1 lisa B kooseisu. Kuna sisendkäibemaksu arvestust on mugavam teha läbi finantskontode, siis siin on võetud lähtekohaks vastava konto olemasolu ostuarve või kulutuse kandel. Rõhutame, et lähtekohaks on kandel, mitte algdokumendil olev konto, sest Käibemaksuaruande põhiosasse jõuab ka summa läbi finantskandel oleva konto, mitte läbi dokumendi konto. See välistab ka vead, mis võivad tekkida, kui ostuarve või kulutuse kandel on kontot muudetud ilma algdokumenti muutmata.

:!: Väljad Sektsioon ja Lisa ei ole omavahel seoses ja toimivad teineteisest sõltumatult.

3.3.2. Aruande genereerimine

KMD INF1 lisaaruanne genereeritakse automaatselt koos Käibemaksuaruande põhivormiga, kui selle seadistustes on väljale XML valitud vastav vorm:

A-osa genereeritakse müügiarvetelt, mis vastavad järgmistele tingimustele:

  1. Arve operatsioonikuupäev jääb Käibemaksuaruande perioodi sisse;
  2. Arvel olev kliendi Tüüp on „Ettevõte“ või „Riigiasutus“;
  3. Arve ridadel on mõni käibemaksukoodidest, mis on Käibemaksuaruande seadistustes ära märgitud väljal Lisa valikuga A.

Eelnimetatud tingimustele vastavate arvete Kokku summa summeeritakse kliendikoodi alusel (NB! mitte reg.koodi alusel). Eraldi summeeritakse positiivse ja negatiivse kokku summaga arved. Kui mõni selline summa ületab Süsteemi seadistustes näidatud piirmäära, siis esitatakse kõik vastava kliendi arved A-osal.

B-osa genereeritakse ostuarvetelt ja kulutustelt, mis vastavad järgmistele tingimustele:

  1. Ostuarve või kulutuse operatsiooni kuupäev jääb Käibemaksuaruande perioodi sisse;
  2. Ostuarve, kulutuse kandes on kasutatud sisendkäibemaksu kontosid mis on Käibemaksuaruande seadistustes ära märgitud väljal Lisa valikuga B.

Eelnimetatud tingimustele vastavate ostude Kokku summa summeeritakse hankijakoodi alusel (NB! mitte reg.koodi alusel). Eraldi summeeritakse positiivse ja negatiivse kokku summaga arved. Kui mõni selline summa ületab Süsteemi seadistustes näidatud piirmäära, siis esitatakse kõik vastava kliendi arved B-osal.

NB! Müügiarve, ostuarve, kulutuse finantskande kuupäeva ei tohi muuta ilma algdokumendi operatsioonikuupäeva muutmata! Vastasel korral ei pruugi A- ja/või B-osa vastata KMD põhiosale.

Kui tehingupartneri (klient või hankija) reg.kood on kaardil täitmata, siis kuvatakse vastaval aruande väljal kliendi/hankija kood, mille ees on punane hüüumärk. Koodilt saab kaardi avada ja reg.koodi välja korrektselt ära täita. Aruande uuesti genereerimisel kantakse lisatud reg.kood õigesse välja. Sama on ostuarve hankija arve numbriga või kulutuse algdokumendi numbriga. Kui see on puudu, kuvatakse aruandes Puudub. Sellel hiirega vajutades avaneb ostuarve/kulutus ja saab välja korrektse infoga ära täita.

3.4. Käibedeklaratsiooni esitamine

Kui käibemaksuaruande seadistusel on täidetud XML valik, saab deklaratsiooni esitada elektroonselt nii otse e-MTAsse saates kui ka faili manuaalselt üles laadides.

3.4.1. Käibedeklaratsiooni automaatne saatmine e-MTAsse

Soovi korral on võimalik käitumist muuta selliselt, et fail saadetakse juba esitatuna. Seda määrab süsteemi seadistus Käibedeklaratsioon KMD INF1 saadetakse e-MTAsse esitatuna - JAH.


:?: Esitatud deklaratsiooni saab vajadusel ka uuesti saata - kehtima jääb viimane saadetud versioon.


Saatmine toimub reaalajas, kuid andmeid töödeldakse asünkroonselt, nende kohalejõudmine võib võtta aega. Samuti käib asünkroonselt saadetu tagasiside pärimine (iga 15 minuti tagant), seega võib ette tulla olukord, kus saadetu on juba ammu edukalt kohal, kuid tagasiside pole veel Directosse jõudnud

Eeltingimused, mis peavad olema täidetud, et saatmine õnnestuks:

:!: Kui anda õigus Directo OÜ-le, siis lisanduvad praegu automaatselt ka Directo OÜ juhatuse liikmete nimed. Tegemist on e-MTA poolse tehnilise veaga, mida parandatakse (BUG-iga). Kui soovite mittevajalikud juhatuse liikmed eemaldada, kirjutage e-maks@emta.ee. Klientide andmeid näevad Directo OÜ juhatuse liikmed selliselt s.t. tegelik ligipääs andmetele puudub: Soovitame Directo OÜ juhatuse liikmete volitused lõpetada, kuigi ka lõpetamata juhul ei oma nad andmetele mingit ligipääsu.
:!: Täpsemate juhiste või küsimuste korral, kuidas e-Maksuametis õigusi anda, palun pöörduge Maksu ja Tolliameti klienditoe poole https://www.emta.ee/eraklient/amet-uudised-ja-kontakt/kontaktid/klienditugi.

Iga saatmine jätab jälje Dokumentide transpordi registrisse. Kirje on suletud (maha tõmmatud), kui tagasiside on laekunud ning tegevus oli edukas, seega võib antud kirjeid lihtsalt ignoreerida. KMD saatmisel kasutatakse järgmisi Dokumentide transpordi väljasid:

3.4.2. Manuaalselt käibedeklaratsiooni KMD INF1 faili üleslaadimine

Käsitsi käibedeklaratsiooni faili üleslaadimiseks : Süsteemi seadistus Käibedeklaratsioon KMD INF1 saadetakse e-MTAsse esitatuna - EI.

Fail saadetakse e-MTAsse selliselt, et kasutaja peab lisaks sisenema ka e-MTAsse, et deklaratsioon seal esitada.

  1. Arvuta käibemaksuaruanne
  2. Aruande genereerimise järel vajuta nuppu:
  3. Salvestada aruande fail arvutisse.
  4. Sisene e-Maksuametisse
  5. Loo aruandeperioodi Käibdeklaratsioon e-Maksuametis
  6. lae fail internetikeskkonnas üles
  7. Salvesta, kontrolli ja kinnita

NB! Manuaalselt faili e-Maksuametisse üles laadides ei esitata aruannet lõplikult, vaid eeltäidetakse vajalikud väljad Maksuameti vormil. Üleslaadimise järgselt on võimalik veel aruannet e-Maksuametis täiendada, muuta, kustutada ning lõpuks ka esitada.

4. Käibedeklaratsiooni nupp "TEE KANNE"

Võimaldab Käibedeklaratsioonil koostada automaatselt finantskande - deklaratsiooni järgi tasumisele kuuluva käibemaksu kandmise maksuameti ettemaksu kontole.

4.1. Seadistamine

4.1.1. Süsteemiseadistused - Finantsi seadistused

4.1.2. Käibedeklaratsiooni seadistamine

Käibedeklaratsiooni kirjelduses tekib lõppu tulp Automaatkanne. Vali rida, mille peal on käibedeklaratsioonil summa mis kuulub tasumisele ning tee sellele reale linnuke. Peale rea aktiveerimist kaovad tulbast ära kõik teised valikud.

Kui on vaja rida muuta:

4.2. Kasutamine

Kui käibedeklaratsioon on välja arvutatud ja üle kontrollitud, saab kuu lõpetamise kande otse deklaratsiooni pealt koostada. Vajutades Käibedeklaratsioonil nuppu , luuakse finantskanne.

4.3. Näide

Juuni 2022 deklaratsiooni finantskanne koostatakse järgmise kuu 20 kuupäeva seisuga (vastavalt seadistuses kirjutatule).

5. Käibemaksuaruande näidiskirjeldus