lv:mr_laekumine
Atšķirības
Norādītais vecais variants no patreizējās lapas atšķiras ar.
Nākamā versija | Iepriekšējā versijaNākamā versijaAbās pusēs nākamo versiju | ||
lv:mr_laekumine [2016/08/16 13:10] – izveidots dairis | lv:mr_laekumine [2021/12/20 16:33] – lasma | ||
---|---|---|---|
Rinda 1: | Rinda 1: | ||
- | IZLABO **Lapa nav pilnībā pārtulkota. Lūdzu palīdzi pabeigt tulkojumu!** | + | ======Ienākošie maksājumi====== |
+ | Ienākošajos maksājumos reģistrē no klientiem saņemtos maksājumus, | ||
+ | \\ | ||
+ | :!: Lai nerastos nesakritības starp virsgrāmatu un klientu bilancēm, atskaitēm par klientu maksājumiem un debitoru dokumentu bilancēm, ar debitoriem saistītie maksājumi ir jāreģistrē ienākošo maksājumu dokumentos.\\ | ||
+ | Nekādā gadījumā nav jāveido grāmatojumi par maksājumiem, neveidojot ienākošo maksājumu dokumentus.\\ | ||
+ | =====Ienākošā maksājuma izveidošana===== | ||
+ | Visbiežāk izmantotie veidi ienākošā maksājuma izveidošanai ir:\\ | ||
+ | \\ | ||
+ | • [[lv: | ||
+ | \\ | ||
+ | • [[lv: | ||
- | ======Bankas | + | =====Ienākošā maksājuma izveidošana, |
+ | Lai izveidotu ienākošā maksājuma dokumentu, importējot bankas konta pārskata failu:\\ | ||
+ | \\ | ||
+ | 1) No internetbankas jālejupielādē datorā bankas konta pārskats par ienākošajiem maksājumiem, | ||
+ | \\ | ||
+ | 2) No galvenās izvēlnes jādodas uz kolonnu PĀRDOŠANA → DOKUMENTI → Ienākošie maksājumi\\ | ||
+ | \\ | ||
+ | Pēc tam jānospiež poga '' | ||
+ | \\ | ||
+ | {{ : | ||
+ | \\ | ||
+ | 3) Tad tiks atvērts ienākošā maksājuma dokuments. Tā galvenē jāaizpilda lauki:\\ | ||
+ | \\ | ||
+ | • **Numurs** - jānorāda intervāls, no kura dokumentam jāpiešķir numurs.\\ | ||
+ | \\ | ||
+ | • **Datums** - maksājumu veikšanas datums.\\ | ||
+ | \\ | ||
+ | • **Maks.veids** - jānorāda maksājuma veids, kurš atbilst uzņēmuma bankas kontam, no kura tika iegūts bankas konta pārskats, kurš tiks importēts " | ||
+ | \\ | ||
+ | 4) Jānospiež poga '' | ||
+ | \\ | ||
+ | 5) Jānospiež poga '' | ||
+ | {{ : | ||
+ | \\ | ||
+ | 6) Jānospiež poga '' | ||
+ | {{ : | ||
+ | \\ | ||
+ | 7) Pēc tam jānorāda, kāda formāta bankas konta pārskata fails tiks importēts, un jānospiež poga '' | ||
+ | {{ : | ||
+ | \\ | ||
+ | 8) Tad tiks parādīts saraksts ar bankas konta pārskatā esošajiem maksājumiem. Lai aizpildītu maksājuma dokumentu ar konta pārskatā esošajiem maksājumiem, | ||
+ | \\ | ||
+ | 9) Pēc tam jāpārbauda, | ||
+ | \\ | ||
+ | • Laukā **Klients** jābūt norādītam tā klienta kodam, no kura saņemts maksājums.\\ | ||
+ | \\ | ||
+ | • Laukā **Bankas | ||
+ | \\ | ||
+ | • Laukā **Bankas summa** jābūt norādītai maksājuma summai.\\ | ||
+ | \\ | ||
+ | • Ja maksājums ir veikts rēkina apmaksai, tad laukā **Rēķins** jābūt norādītam rēķina | ||
+ | {{ : | ||
+ | \\ | ||
+ | • Ja maksājums veikts klienta pasūtījuma apmaksai, tad laukā **Pasūtījums** jābūt norādītam klienta pasūtījuma numuram. Ja šim avansam jāpiemēro PVN, tad laukā **PVN kods** jānorāda PVN kods.\\ | ||
+ | \\ | ||
+ | • Ja saņemtais maksājums ir priekšapmaksa, | ||
+ | {{ : | ||
+ | :?: Lai tiktu iegrāmatots avansa PVN, PVN koda kartītē ir jābūt aizpildītiem laukiem **Pārd. PVN priekšapmaksas starpkonts** un **Pārd. PVN priekšapmaksas konts**. Par šo PVN kartītes lauku nozīmi var izlasīt [[lv: | ||
+ | :?: [[lv: | ||
+ | \\ | ||
+ | Citi lauki jāaizpilda atkarībā no nepieciešamības: | ||
+ | \\ | ||
+ | • Maksājuma dokumenta rindās, laukā **Datums** jānorāda maksājuma datums tad, ja tas atšķiras no galvenes laukā **Datums** norādītā datuma. Rindām, kurās datums nav norādīts, tiks piemērots galvenē norādītais datums.\\ | ||
+ | \\ | ||
+ | • Ja viss ienākošais maksājums ir saistīts ar kādu objektu, tad galvenes laukā **Objekts** jānorāda objekta kods. Savukārt, ja konkrētas dokumenta rindas ir saistītas ar kādu objektu, tad konkrētajās rindās lauciņā **Objekts** ir jānorāda objekta kods.\\ | ||
+ | \\ | ||
+ | • Ja viss ienākošais maksājums attiecas uz kādu projektu, tad galvenes laukā **Projekts** jānorāda projekta kods. Savukārt, ja nevis viss maksājums, bet gan konkrētas maksājuma rindas attiecas uz kādu projektu, tad konkrētajās rindās laukā **Projekts** jānorāda projekta kods.\\ | ||
+ | \\ | ||
+ | 10) Lai saglabātu maksājuma dokumentu, tajā jānospiež poga '' | ||
+ | ====Ienākošo maksājumu dokumentu komentāra aizpildīšana ar klientu nosaukumiem==== | ||
+ | Ienākošā maksājuma komentārs var automātiski tikt aizpildīts ar dokumentā norādīto klientu nosaukumiem. Lai to iestatītu: | ||
+ | \\ | ||
+ | 1) No galvenās izvēlnes jādodas uz kolonnu PĀRDOŠANA → DOKUMENTI → Ienākošie maksājumi → jāatver jebkurš ienākošo maksājumu dokuments.\\ | ||
+ | \\ | ||
+ | 2) Ienākošo maksājumu dokumentā jāuzspiež uz iestatījumu ikonas.\\ | ||
+ | \\ | ||
+ | 3) Tad tiks atvērta iestatījumu sadaļa.\\ | ||
+ | Pie lauka **UZSTĀDĪJUMS** ir jānorāda, vai iestatījumi jāveic tikai saistībā ar ienākošajiem maksājumiem, | ||
+ | Pēc tam ir jāieliek ķeksītis pie **Ien. maksājuma komentārs tiek aizpildīts ar klientu nosaukumiem** un jānospiež poga Saglabāt.\\ | ||
+ | {{ : | ||
- | Lai veiktu bankas importu un eksportu, no sākuma, jāveic maksājuma vieda konfigurācija. | + | ====Iestatīšana, ka pie klientu priekšapmaksām obligāti jānorāda PVN kods==== |
- | Lai nokonfigurētu | + | Ja nepieciešams, var iestatīt, ka pie klientu veiktajām priekšapmaksām obligāti |
- | Izvēlamies vajadzīgo maksājuma veidu. | + | \\ |
- | {{:lv: | + | Lai to iestatītu:\\ |
- | + | \\ | |
- | Tālāk dodamies | + | 1) No galvenās izvēlnes jādodas uz UZSTĀDĪJUMI → Sistēmas uzstādījumi\\ |
- | + | \\ | |
- | {{: | + | 2) Uzstādījumu meklēšanas laukā jāieraksta **priekšapmaksas PVN** un jānospiež taustiņš '' |
- | + | {{ :lv:uzstadijuma_meklesana_prieksapmaksas_pvn.png?direct | |
- | Atveram vajadzīgo Samaksas veidu. | + | \\ |
- | Izvēlamies eksporta veidu – sepa est. | + | 3) Tad tiks parādīts uzstādījums |
- | {{:lv:ba4.png?200|}} | + | {{ :lv: |
- | Tad kad eksporta veids ir nokonfigurēts var veikt bankas importu un eksportu. | + | |
- | + | ||
- | =====Bankas imports===== | + | |
- | + | ||
- | Sagatavojam Internetbankā maksājuma dokumentu ar veidu XML | + | |
- | + | ||
- | + | ||
- | + | ||
- | | + | |
- | + | ||
- | + | ||
- | | + | |
- | + | ||
- | + | ||
- | | + | |
- | + | ||
- | + | ||
- | | + | |
- | + | ||
- | + | ||
- | Tiks atvērts jauns logs/ | + | |
- | + | ||
- | + | ||
- | Pēc tam tiks atvērts logs, kur varēsit sasaistīt maksājumus. | + | |
- | + | ||
- | + | ||
- | =====Kasutamine===== | + | |
- | - Laekumiste nimekirjast avada nupu " | + | |
- | - Teha läbi tellimuse. Vajutada tellimusel nuppu " | + | |
- | - Laekumist saab ka otse aruandelt teha: laekumisennustus ja arvete nimekiri. Aruandes " | + | |
- | + | ||
- | =====Nupud===== | + | |
- | *Sule-sulgeb dokumendi eelnevalt kontrollides, | + | |
- | *Uus-avab uue täitmata dokumendi. Kontrollib eelnevalt, kas eelmine dokument sisaldab salvestamata muudatusi. | + | |
- | *Koopia- teeb dokumendist koopia. St. avab uue dokumendi, mille enamik välju on täidetud nii nagu alusdokumendil. Kuupäevaks pakutakse koopia tegemise kuupäev. Numbriseeriaks pakutakse koopia tegijaga seotud numbriseeriat. | + | |
- | *Jäta- katkestab dokumendi täitmise ilma salvestamata. | + | |
- | *Kustuta- võimaldab kinnitamata dokumenti kustutada. | + | |
- | *Kinnita–kinnitab dokumendi kui järgi vajutada kohe salvesta. | + | |
- | *Salvesta – salvestab dokumendi | + | |
- | *KSO- avab kassasissetuleku orderi, kui laekumine on kinnitatud | + | |
- | *Trüki- trükib dokumendi väljundvormi. Peale Trüki vajutamist näidatakse põgusalt dokumendi eelvaadet ja avatakse printeri valiku aken. | + | |
- | *Kirjaklamber- võimaldab dokumendiga siduda faile (ingl. attachment). | + | |
- | + | ||
- | =====Päise väljad===== | + | |
- | *Number- dokumendi number. Uue laekumise avades näidatakse seal numbriseeria tähist. Vajadusel saab topeltklõpsuga või Ctrl+Enter abil avada numbriseeriate valiku ning sobiva seeria valida. | + | |
- | *Aeg- laekumise aeg. Uue laekumise avamisel näidatakse dokumendi tegemise kuupäeva. Vajadusel saab seda soovi kohaselt muuta. | + | |
- | *Tas.viis- laekumise tasumisviis, | + | |
- | *Viide- laekumisel saab viitenumbrit kasutada arve asetamisel ning selle saab enne arve pealt välja trükkida. Laekumise päises olev läheb lihtsalt finantskande viiteks | + | |
- | *Kommentaar- informeeriv lahter, kuhu saab vajalikku infot sisestada. Ettemaksu puhul automaatselt sisestab programm lahtrisse infot ettemaksu kohta. Nt: Ettemaks 2. Arv 2 näitab mitmes ettemaks on. | + | |
- | *Tasutud- näidatakse ära laekumise ridade summa, laekunud summa kokku. | + | |
- | *Objekt- raamatupidamise arvestusobjekt. Objekti kasutamine ei ole kohustuslik välja arvatud juhul, kui raamatupidamises on objektid kasutusele võetud ja soovitakse siduda laekunud raha kindla objektiga. Objektide valiku saab avada topeltklõpsu või Ctrl+Enter'ga | + | |
- | *Projekt- projekti tunnus. Kasutatakse juhul kui soovitakse laekumist siduda konkreetse projektiga. Projekti sisestamisel kajastatakse dokument projekti aruannetes. Projektide valiku saab avada topeltklõpsuga või Ctrl+Enter'ga | + | |
- | *Olek- näitab dokumendi täitmise faasi. Võimalikud olekud: | + | |
- | | + | |
- | *" | + | |
- | *" | + | |
- | *" | + | |
- | * " | + | |
- | + | ||
- | =====Ridade väljad===== | + | |
- | *NR– rea number | + | |
- | *Arve nr. – vajadusel saab topeltklõpsuga või Ctrl+Enter abil avada arvete loetelu, kus on arved, mis on osaliselt või täielikult laekumata, kust saab need laekumisele asetada. arve number näitab milline arve on laekunud ja kui suures ulatuses. | + | |
- | *Tellimuse nr. – vajadusel saab topeltklõpsuga või Ctrl+Enter abil avada tellimuste loetelu, kus on tellimused, millel on kas osaline või puudub laekumine, ja sealt saab tellimuse nr asetada dokumendile. | + | |
- | *Klient – topeltklõpsuga või Ctrl+Enter abil saab avada klientide loetelu ja sealt koodi vajutades laekumisele klienti asetada | + | |
- | *Tekst – asetub kliendi asetamisel kliendi nimi, informatiivne lahter | + | |
- | *Projekt – topeltklõpsuga või Ctrl+Enter abil saab avada projekti asetaja, mis annab võimaluse laekumise read vajaliku projektiga siduda. Kasutatakse enamasti mitme realiste laekumiste puhul kui arved on erinevate projektidega seotud. | + | |
- | *Val saadud –kui raha on laekunud valuutas saab topeltklõpsu või Ctrl+Enter abil avada valuutade loetelu ja asetada sealt sobiv valuuta laekumisele. Kui arvel on valuuta küljes, siis arve asetamisel asetub sealt peal automaatselt ka valuuta. | + | |
- | *Kurss S – näitab valitud valuuta hetkekurssi | + | |
- | *Summa S – lahtrisse asetub arve või tellimuse asetamisel summa, mis vajab laekumist, kuid selles lahtris saab seda summat muuta. Näiteks, kui soovitakse kajastada osalist arve laekumist. Nt: kui arve on saldoga 550 üleval ja laekunud on 250, siis saab selles lahtris 550 ära muuta 250-x. | + | |
- | *T-Tasu – on teenustasu lahter ehk siis näitab ära summa, kui palju pangas teenustasu arvestati. | + | |
- | *Kmk – käibemaksukoodi lahter, saab vajadusel topeltklõpsuga või Ctrl+Enter abil avada koodide loetelu ja sobivat koodi asetada. | + | |
- | *Valuuta arvel – näitab ära arvel oleva valuuta, selles lahtris ei saa seda muuta, muutmisvõimalus jääb lahtrisse Val saadud. | + | |
- | *Summa A – näitab ära arve saldo, lahtris olevat arvu muuta ei saa | + | |
- | *Tasuti – näitab ära palju arve üleval olevast saldost või palju ettemaksu laekus | + | |
- | *Kliendi summa – näitab kokku kliendi summa, kui sama klienti on mitmel real, siis summeerib ridade summad ühe rea taha kokku | + | |
- | + | ||
- | =====Laekumiste tüübid===== | + | |
- | *Tavaline laekumine - klient tasub oma tasumata arve, laekumise reale valitakse kliendi poolt tasutud arve. | + | |
- | *Ettemaksu laekumine - kui klient on tasunud ettemaksu või laekunud summa on suurem kui arve, siis ole jäänud summa tõstetakse kliendi ettemaksuks. Laekumise reale valitakse klient, kellele ettemaks kuulub, summa S lahtrisse kirjutatakse ettemaksu summa. Ettemaksu kustutamisel on sama protsess ainult summa kirjutatakse " | + | |
- | *Tasaarveldav laekumine - kui soovitakse raha arvelt ettemaksuks tõsta, siis tehakse kaherealine laekumine. Esimesel real on arve number ja klient ja summa " | + | |
- | *Laekumiste ja ettemaksude kohta on koostatud eraldi pikk help, mida on soovitav siia juurde lugeda. Helbis on toodud kirjeldus laekumistest, | + | |
- | + | ||
- | + | ||
- | + | ||
- | =====Laekumiste kanded===== | + | |
- | ^Mis^D/K^ | + | |
- | ^Tavaline laekumine^^ | + | |
- | |Raha|deebet| | + | |
- | |Kliendi võlg|kreedit| | + | |
- | ^Ettemaksu laekumine^^ | + | |
- | |Raha|deebet| | + | |
- | |Kliendi ettemaks|kreedit| | + | |
- | ^Ettemaksu kustutamine võrdse tasumisviisi puhul^^ | + | |
- | |Kliendi ettemaks|deebet| | + | |
- | |Kliendi võlg|kreedit| | + | |
- | + | ||
- | Raha konto võetakse tasumisviisilt - kas pank, kassakontrollkonto, | + | |
- | Kliendi võlg ja ettemaks võetakse kas kliendiklassist või '' | + | |
- | + | ||
- | + | ||
- | =====Importimine pangast===== | + | |
- | + | ||
- | Programm võimaldab internetipangast importida laekumisi. Selleks on laekumise dokumendil nupp '' | + | |
- | Et seda võimalust kasutada, tuleb pangalehel koostada laekumiste fail ja see arvutisse salvestada, seejärel teha programmis uus laekumine | + | |
- | ja vajutada nuppu '' | + | |
- | Seejärel avaneb veel üks aken, kus palutakse laekumised õigete arvetega ära siduda. | + | |
- | Kui andmed on laekumise dokumendile sisestatud, järgneb sama protseduur, mis tavalise laekumise koostamisel. | + |
lv/mr_laekumine.txt · Labota: 2024/06/13 16:39 , labojis lasma