Directo retseptid ei ole ainult staatilised komponentide loetelud. Iga retsepti rea juures saab veerus Retsepti asetaja tüüp määrata, mis tüüpi rida see on ja kuidas rida käitub retsepti asetajas – vormis, mis avaneb toote omaduste valimiseks (nn Vali omadused). Koos rea abiväljadega (Sisu, Filter, Filter rn, Väärtus, Kogus) saab nii ehitada retsepte, mis toimivad tootekonfiguraatorina: kasutaja valib mõõdud ja omadused ning Directo koostab nende põhjal automaatselt õige komponentide ja operatsioonide koosseisu.

See juhend selgitab kõiki asetaja tüüpe, abiväljade koostoimet ja toob kaks näidisretsepti (lihtne ja konfiguraatori tasemel).

Kõik selle juhendi artiklikoodid, klassid, lisaväljad ja töökeskused on väljamõeldud näited. Oma andmebaasis tuleb kasutada kehtivaid koode.

Retsepti dokumendil kirjeldatakse read – iga rida on kas mõõt/parameeter, artikkel, arvutus, teksti-vahepealkiri või artikli lisavälja info. Kui retsept asetatakse mõnele dokumendile (nt tellimusele või tootmisele) ja retsept on seadistatud kasutaja sisendit küsima, avaneb retsepti asetaja – vorm, kus kasutaja täidab mõõdud ja teeb valikud. Valikute põhjal arvutab Directo kogused ja asetab dokumendile õiged read.

Ülal vasakul on asetajas alati väli Kogus – see on toote (dokumendi rea) kogus, millega kogu retsept läbi korrutatakse. Allservas on valik Kirjuta dokumendi read üle ja nupp Aseta retsept.

(Lisa siia ekraanipilt: retsepti asetaja vorm „Vali omadused„.)

Enne tüüpide juurde asumist tasub tunda viit veergu, mis koos asetaja tüübiga kogu loogika loovad.

See on Directo retseptide üks olulisemaid nüansse:

• Paljas number viitab teisele reale selle Rida-numbri järgi ja kasutab selle rea tulemust/kogust.

• Loogeliste sulgudega arv { } on püsikonstant (fikseeritud arv).

Kuna paljas arv loetakse alati rea viiteks, tuleb iga „päris„ arv panna loogeliste sulgude sisse. Nii eristab Directo, kas mõeldakse rida või arvu.

Näited (tuletatud allpool olevast lihtsast näitest):

• {0.5} → konstant 0,5.

• 50*{2} → rea 50 kogus korda konstant 2. Kui real 50 on kogus 0,5, siis tulemus on 0,5 × 2 = 1.

• {1}*130 → konstant 1 korda rea 130 tulemus.

• {3.14} → konstant π ligikaudse väärtusena (kasulik nt kaare pikkuse arvutamisel).

Tavaline tekstirida. Tekst kirjutatakse Nimetus väljale ja asetajas kuvatakse see vahepealkirjana. Sobib plokkide eraldamiseks (nt MÕÕDUD, MATERJALID, OPERATSIOONID), et vorm oleks loogiliselt jaotatud.

Tekstirida saab teha ka tinglikuks: kui täita väljad Filter ja Filter rn, kuvatakse tekst (nt hoiatus või juhis) ainult siis, kui viidatud real on vastav väärtus.

Parameetri tüüpi rida küsib asetajas mõõtu, arvu või valikut, mis ei ole otseselt seotud ühegi artikliga – näiteks pikkust, laiust või sektsioonide arvu. Kasutaja sisestatud väärtusele saab teistelt ridadelt viidata rea numbriga.

• Filter väljal saab piirata lubatud vahemikku, nt 10:100.

• Kui Sisu väljale panna komadega loend (nt A,B,C,D), kuvatakse asetajas rippmenüü nende valikutega.

Kõige tavalisem rida: retsepti reale on artiklite andmebaasist valitud konkreetne artikkel. Kogus arvutatakse Kogus veeru valemi järgi. Sama tüüpi kasutatakse ka operatsioonide kirjeldamiseks (töökeskusega ridadel).

Sisu väljale saab panna komadega eraldatud artiklikoodide loendi. Asetajas kuvatakse neist rippmenüü, kust saab valida ainult ühe artikli. Sobib olukorda, kus reale sobib täpselt üks variant mitmest (nt üks profiil või üks kinnitustüüp).

Sarnaneb valikuga, kuid Sisu väljale pandud loendist kuvatakse asetajas märkeruutudega loetelu, kust saab teha mitu valikut korraga. Sobib olukorda, kus kasutaja võib soovida mitut lisandust korraga (nt mitut lisatööd või viimistlust).

Avab asetajas artiklite valiku, mis on filtreeritud kindla artikliklassi järgi. Klassi kood pannakse Sisu väljale. Sobib siis, kui valikuid on käsitsi loetlemiseks liiga palju, kuid nad kuuluvad ühte artikliklassi.

Avab asetajas artiklite valiku, mis on filtreeritud kindla artikli lisavälja järgi. Lisavälja kood pannakse Sisu väljale ning soovitud lisavälja väärtust saab piiritleda Väärtus väljal. Sobib siis, kui valikute hulk tuleb piirata artiklikaardi lisavälja alusel.

Tähelepanu – kaks sarnase nimega, kuid erineva tähendusega tüüpi: Artikkel: lisaväli = vali artikkel, mis on lisavälja järgi filtreeritud; Artikli lisaväli (allpool) = loe mõne teise rea artiklilt lisavälja sisu välja.

Kasutatakse siis, kui soovitakse tuua välja mõnel teisel real valitud artikli kaardilt kindla lisavälja sisu. Sisu väljale pannakse lisavälja kood ja Filter rn väljale selle rea number, mille artiklilt info loetakse.

Näiteks kui real 10 on valitud „Profiil“ ja soovitakse näidata selle profiili painutusraadiust, tehakse rida tüübiga Artikli lisaväli, Sisu = lisavälja kood, Filter rn = 10.

Rida, millel tehakse arvutus (Kogus/valemi veerus) ja mille tulemust soovitakse asetajas kuvada. Sobib, kui kasutaja peab arvutustulemust nägema (nt „Laius kokku mm„).

Sama, mis nähtav arvutus, kuid tulemust asetajas ei kuvata. Sobib abiarvutusteks, mille vahetulemust kasutajale näidata pole vaja, kuid millele teised read viitavad.

Varem oli üks valik Arvutus. Nüüd on see jaotatud kaheks: senine Arvutus vastab valikule Arvutus: peidus, ning juurde on tulnud Arvutus: nähtav nende arvutuste jaoks, mille tulemust tahetakse asetajas näidata.

Alljärgnev retsept on koostatud õppeotstarbel, et näidata iga asetaja tüüpi töös.

(Lisa siia ekraanipilt: retsepti read.)

Kuidas seda lugeda:

• Read 10, 40, 90, 190 on Tekst – asetajas vahepealkirjad, mis jaotavad vormi plokkideks.

• Read 20, 30, 85, 120, 130 on Parameeter. Real 30 piirab Filter = 10:100 sisestatava laiuse vahemikku, real 120 pakub Sisu = A,B,C,D rippmenüü.

• Read 50–70 on tavalised Artikkel read. Real 50 on kogus {0.5} (konstant), real 60 50*{2} = rea 50 kogus × 2 = 0,5 × 2 = 1. Just nii kuvab asetaja materjali MATERJAL-01 koguseks 0,5 ja MATERJAL-02 koguseks 1.

• Rida 80 on Artikkel: valik – asetajas rippmenüü kolme komponendi vahel; kogus {1}*85 viitab real 85 sisestatud kogusele.

• Rida 100 on Artikkel: nimekiri – märkeruutudega loetelu mitme viimistluse valimiseks.

• Rida 110 on Artikkel: klass – avab artiklite valiku klassist KLASS-MAT.

• Read 140, 150, 160 on tinglikud: Filter rn = 120 viitab reale „Detaili tüübi valik“ ja Filter väärtus (A, B, D) määrab, milline rida rakendub. A-tüübi korral rakendub rida 140, B-tüübi korral rida 150 ja D-tüübi korral rida 160.

• Rida 170 on Artikkel: lisaväli – avab artiklite valiku, mis on filtreeritud lisavälja TOOTEGRUPP järgi (Väärtus = PÜSI).

• Rida 180 on Artikli lisaväli – loeb real 170 valitud artikli kaardilt lisavälja PEATOODE sisu (Filter rn = 170).

• Read 200–230 on operatsioonid: Artikkel tüüp koos töökeskusega; kogused on ajanormid (nt {0.17} tundi).

See näide demonstreerib arvutusi, konstante ja tinglikku loogikat keerukama toote juures. Kirjeldatud on konfigureeritav profiiltoode (nt reguleeritava pikkusega profiilsüsteem koos kinnituste ja lisadega).

Mida see näide õpetab:

• Konstant vs. rea viide. Real 94 tähendab valem {150}-13 konstanti 150 miinus rea 13 tulemus ({150} on püsiarv, 13 viide reale 13). Real 100 on {3.14} (π) ja {2} konstandid, ülejäänud arvud (40, 25, 30, 94) viitavad ridadele.

• Arvutus: peidus vs. nähtav. Read 94 ja 95 on abiarvutused, mida kasutajale ei kuvata; rida 100 „Kaare pikkus mm„ on kasutajale nähtav arvutustulemus.

• Artikli lisaväli. Rida 50 loeb real 10 valitud profiili kaardilt lisavälja RAADIUS (Filter rn = 10). Rida 900 teeb sama värvi lisaväljaga – nii jõuavad toote andmed dokumendile ilma käsitsi sisestamata.

• Tinglik tekst. Rida 500 on hoiatustekst, mida kuvatakse ainult siis, kui rea 100 (pikkus) väärtus on vahemikus 5000–10000 (Filter = 5000:10000, Filter rn = 100).

• Tinglik artikkel koguse järgi. Read 520 ja 820 rakenduvad ainult siis, kui vastav kogusrida (510 või 810) on vahemikus 1–4, ning nende kogus võetakse otse sellelt realt (Kogus = 510 / Kogus = 810).

• Sammupõhine valik. Rida 200 pakub Sisu = 40,60,70,110,0 – kindlad valikväärtused rippmenüüs.

• Struktuur enne sisu. Tekst-read (vahepealkirjad) tasub paika panna kohe alguses, et asetaja vorm oleks loetav ja loogiliselt jaotatud.

• Ridade numbritesse jäetakse ruumi. Kasutades samme (10, 20, 30 …) saab hiljem ridu vahele lisada ilma viiteid ümber tegemata.

• Konstandi reegel. Iga „päris“ arv koguse valemis kuulub loogeliste sulgude sisse – muidu loeb Directo selle rea viitena.

• Abiarvutuste kasutamine. Keeruka valemi saab jagada mitmeks Arvutus: peidus reaks, mis teeb retsepti loetavamaks ja hõlpsamini hooldatavaks.

• Õige valikutüübi valimine. Üks variant → Artikkel: valik; mitu varianti korraga → Artikkel: nimekiri; palju sarnaseid artikleid → Artikkel: klass või Artikkel: lisaväli.

• Asetaja testimine. Enne kasutuselevõttu tasub asetaja läbi täita ja veenduda, et tinglikud read (Filter / Filter rn) rakenduvad õigesti ning kogused arvutatakse ootuspäraselt.

Käesolev juhend on nõuandev. Konkreetse retsepti seadistuse õigsust tasub alati kontrollida asetajat läbi testides.