Directos saab luua aruannetele Bilanss, Kasumiaruanne ja Finantsi statistika kirjeldusi. Aruannete nimed on tinglikud ja tegelikult tuleks neid käsitleda bilansi- ja kasumiaruandetüüpi aruannetena. Need on mootorid, mis käivitavad kasutaja poolt kirjeldatud aruanded ja esitavad kindlal viisil. Kasumiaruanne esitab tulemuseks aruandes kirjeldatud finantskontode muutused ja Bilanss kasutab kontode lõppsaldosid. Finantsi statistika oskab lisaks muutusele ja lõppsaldole kasutada ka teisi kontode numbrilisi väärtusi. Igale sellisele aruandemootorile saab kirjeldada piiramatu hulga „aruandepõhju“.

Aruande kirjeldusi saab luua ja korrigeerida:

Raamat seadistused > Bilanss

Raamat seadistused > Finants-Statistika

Raamat seadistused > Kasumiaruanne

Kirjeldusmetoodika on kõikide aruannete puhul sarnane. Toome näited Kasumiaruande baasil ja kui teistes aruannetes esineb erisusi, siis toome need eraldi välja.

• Kood - aruande tähis;
• Nimi - kasutaja poolt antud aruande selgitus:
• Objekt - kasutatakse Grupi kasutuspiirangute loomiseks;
• Kasutaja - Nimeliste kasutuspiirangute loomiseks.

• NR - süsteemne reanumber. Kasutaja ise muuta ei saa.
• Number - kasutaja poolt antud rea tähis (number). Kasutatakse arvutustehetes ridade väärtustega tehete tegemiseks. Samuti järjestatakse read välja väärtuse järgi väiksemast suuremani. Rea numbrid on mõttekas anda pika sammuga: 10, 20, 30…. või 100, 200, 300…. See võimaldab vajadusel hiljem ridu vahele teha ilma, et peaks olemasolevaid ridu ümber nummerdama ja tehetes ridade numbreid muutma.
• Tüüp - rea tüüp.
• Nimi - sisestatakse rea funktsionaalne sisu vastavalt rea tüübile. Vt. Tüüp.
• Nulliga - rida on alati nähtaval. See tähendab, et kui aruannet vaadatakse ilma linnukeseta „Nulliga“, siis see rida on kuvatud ka juhul, kui tulem on null.

• 1(kontod) - rea väljale Nimi saab moodustada loendi kontodest, millede väärtused summeeritakse. Just nimelt loendi, mitte matemaatilise tehte. Loendi moodustamiseks on võimalik kasutada märke „:“ ja „+“. „:“ abil saab kirjeldada vahemiku ja „+“ abil lisada üksiku konto või terve vahemiku. Näiteks: 10901:10908+10911:10918+10921+10931:10938. Konto väärtustest kasutab Kasumiaruanne muutust (deebetkäive miinus kreeditkäive) ja Bilanss lõppsaldot.
• 2(tehe) - rida võimaldab kirjeldada väljale Nimi matemaatilise tehte eelnevate ridade väärtustega. Kasutada saab liitmist, lahutamist, korrutamist ja jagamist. Tehte teguriteks on eelnevate ridade numbrid või konstandid. Ridade numbrid sisestatakse tavaliste numbritena. Konstant ehk kasutaja poolt ette antud kindel arvväärtus sisestatakse loogeliste sulgude vahele. Kõik tehted tehakse järjekorras vasakult paremale sõltumata tehte tüübist. Näiteks kirjelduse 100+200/500*{0.21} puhul esmalt liidetakse ridade nr.100 ja nr.200 tulemused, siis jagatakse saadud tulemus rea nr.500 tulemusega ning selle tehte tulemus korrutatakse arvuga 0.21. Sulge jms. kasutada ei saa. Kui tehtes on vaja kasutada mõne teise tehte tulemust, mille puhul tavamatemaatikas kasutaksime sulge, siis on see nn. sulgudes tehe mõttekas kirjeldada eelnevatel ridadel ja lõpptehtes kasutada selle rea numbrit e. tulemust.
• 3(tekst) - rida kasutatakse tavalise tekstireana aruande illustreerimiseks või selgitusteks. Näiteks pealkirjad, tühjad vaheread jne. Esitatav tekst sisestatakse väljale Tekst. See valik omab tähtsust aruannete tavakasutuses ja võimaldab aruannet veidi kujundada.

• 1(Tulem) - rea väljale Kontod / Tehe saab moodustada loendi kontodest, millede väärtused summeeritakse. Just nimelt loendi, mitte matemaatilise tehte. Loendi moodustamiseks on võimalik kasutada märke „:“ ja „+“. „:“ abil saab kirjeldada vahemiku ja „+“ abil lisada üksiku konto nimekirja või terve vahemiku. Näiteks: 10901:10908+10911:10918+10921+10931:10938. Rea tüüp Tulem puhul, kasutatakse konto väärtustest aruande perioodi algsaldot, millele liidetakse kontode muutused, et arvutada lõppsaldo;
• 2(tehe) - toimib sarnaselt nagu Kasumiaruande kirjelduses näidatud;
• 3(tekst) - toimib sarnaselt nagu Kasumiaruande kirjelduses näidatud;
• 21(tehe-) - võimaldab 1(kontod)- või 2(tehe)-tüüpi rea tulemust kasutada siis, kui selle tulem on negatiivne. Selleks tuleb lisaks nimetatud 1(kontod)- või 2(tehe)-tüüpi reale, luua ka bilansi rida, mis on 21(tehe-)-tüüpi rida, mille väljale Nimi sisestatakse selle algse rea number, mida tahetakse esitada, siis kui selle tulem on negatiivne. Kui tulem pole negatiivne, siis rida aruandesse ei teki;
• 22(tehe+) - töötab sarnaselt 21(tehe-)-tüüpi reaga, aga positiivse tulemi suhtes;
• 7(D-käive) - rea väljale Kontod / Tehe saab moodustada loendi kontodest, millede deebet käibed summeeritakse;
• 8(K-käive) - rea väljale Kontod / Tehe saab moodustada loendi kontodest, millede kreedit käibed summeeritakse;
• 9(D-saldo) - rea väljale Kontod / Tehe saab moodustada loendi kontodest, millede deebet saldod summeeritakse. See valik töötab muus osas sama moodi kui valik 1(kontod), aga konto saldo kaasatakse summasse ainult siis, kui see on deebetpoolel. Directos ei saa kontol olla kahepoolset saldot (samal ajal nii deebetis kui kreeditis);
• 10(K-saldo) - rea väljale Kontod / Tehe saab moodustada loendi kontodest, millede kreedit saldod summeeritakse. See valik töötab muus osas sama moodi kui valik 1(kontod), aga konto saldo kaasatakse summasse ainult siis, kui see on kreeditpoolel. Directos ei saa kontol olla kahepoolset saldot (samal ajal nii deebetis kui kreeditis);
• 11(Muutus) - rea väljale Kontod / Tehe saab moodustada loendi kontodest, millede käibed summeeritakse. Sisuliselt toimib see välja tüüp sarnaselt Kasumiaruande tüübiga 1(Kontod). Bilansi tulemis esitatakse leitud summa muutuse ja lõppsaldo tulbas. Algsaldot selle tüübi puhul ei esitata;
• 4(Algsaldo) - rea väljale Kontod / Tehe saab moodustada loendi kontodest, millede algsaldod summeeritakse bilansi perioodi alguse seisuga. Leitud algsaldo esitatakse bilansi tulemi algsaldona ja lõppsaldona, muutust ei esitata;
• 5(Lõppsaldo) - rea väljale Kontod / Tehe saab moodustada loendi kontodest, millede lõppsaldod summeeritakse bilansi perioodi lõpu seisuga. Leitud lõppsaldo esitatakse bilansi tulemi algsaldona ja lõppsaldona, muutust ei esitata;
• 6(Keskmine) - rea väljale Kontod / Tehe saab moodustada loendi kontodest, millede lõppsaldod leitakse iga bilansi perioodi jääva päeva kohta. Leitud saldod liidetakse kokku ja jagatakse perioodis olevate päevade arvuga.

21(tehe-) ja 22(tehe+)-tüüpi ridu on hea kasutada mingi bilansi tulem peab liikuma aktiva ja passiva vahel sõltuvalt tulemi märgist. Selliseks on näiteks käibemaks või aruandvad isikud. Käibemaksu puhul tuleks luua bilansi rida, kus on üles loetletud käibemaksu kontod, aga sellele reale ei sisestata nime väljale Tekst, sest sellisena seda rida bilansis ei esitata. Järgnevalt luuakse aktivasse rida tüübiga 22(tehe+) mille väljal Nimi viidatakse sellele reale, kus on üles loetletud käibemaksu kontod. Selle rea Klass peab olema 0(deebet). Kui lisada sellele reale Tekst, siis ilmub selle tulem aruandesse, kui käibemaksu algsel real ülesloetletud käibemaksu kontode summa on positiivne ehk eksisteerib käibemaksu ettemaks. Passivasse tehakse samasugune rida 22(tehe+), aga klass peab olema 1(kreedit) ning sellele ilmub tulem, kui eksisteerib käibemaksu võlg. Selline toimimine võimaldab ära jätta käibemaksu aktiva ja passiva vahelise saldeerimiskande.
21(tehe-) ja 22(tehe+)-tüüpi ridu saab kasutada ka tehete ridades, mis järgnevad sellele.
9(D-saldo) ja 10(K-saldo)-tüüpi ridu saab kasutada selleks, kui konto tulemit tuleb kasutada vastavalt tema saldo poolele. Näiteks, kui ettevõttel on arvelduskrediit, siis võib pangakonto ka negatiivseks muutuda. Kui panga konto on positiivne, siis esitatakse seda bilansis Raha real ja kui negatiivne, siis Laenude hulgas. Sellisel juhul tuleb pangakontot kajastav raamatupidamiskonto lisada nii Raha kui Laenude vastavale reale. Aga Raha on 9(D-saldo)-tüüpi ja Laenud 10(K-saldo)-tüüpi.
11(Muutus)-, 4(Algsaldo)-, 5(Lõppsaldo)-tüüpi ridu saab kasutab näiteks kasutada rahavoogude aruande kirjeldamiseks. Rahavoogude aruandes kasutatakse teadupärast sama aruande piires nii algsaldot, lõppsaldot, muutust kui ka eraldi deebet-käivet ja kreedit-käivet. Samuti on vaja erinevat tüüpi ridu koostöös kasutada finantssuhtarvude leidmiseks (näiteks ROA, ROE jne).

• Algsaldo - kasutab kontolt aruande perioodi algsaldot;
• Lõppsaldo - kasutab kontolt aruande perioodi lõppsaldot sarnaselt Bilansiga;
• Keskmine - kasutab kontolt aruande perioodi päevade keskmist lõppsaldot;
• D-käive - kasutab kontolt aruande perioodi deebetkäivet;
• K-käive - kasutab kontolt aruande perioodi kreeditkäivet,
• Muutus - kasutab kontolt aruande perioodi käivete muutust (deebetkäive miinus kreeditkäive) sarnaselt Kasumiaruandega;
• Tehe - tehte rida sarnaselt nagu Kasumiaruande kirjelduses;
• Tekst - teksti või pealkirja rida nagu Kasumiaruande kirjelduses-

• Objekt - võimaldab aruande ridadel, kus kasutatakse kontode loendi väärtusi, piirata tulemust kindla objekti(de) järgi. Piirajaks võib olla üks objekt või objektide kombinatsioon.

Näiteks sellise Kasumiaruande rea kirjelduse puhul: Summeeritakse finantskannetelt kontode 40111 kuni 40141 käibesummad, mille objekti väljal on objekt „A“.

Sellise Kasumiaruande rea puhul: Summeeritakse finantskannetelt kontode 40111 kuni 40141 käibesummad, mille objekti väljal on objektid „A“ ja „B“, kusjuures objektide järjekord kandes pole oluline, tähtis on, et kõik ülesloetud oleksid kande vastaval real olemas.

• Tekst - rea selgitus, mis esitatakse aruande genereerimisel selle tulemuses. Kui real see väli tühjaks jätta, siis seda rida aruande tulemuses ei kuvata. Selliselt on võimalik teha nn. arvutusridu, mille tulemust pole vaja kuvada aruande tulemuses vaid on vaja kasutada mõne teise arvutuse koosseisus.
• Klass - võimaldab pöörata rea väärtuse märki (+ või -). Võimalikud väärtused: 3(deebet), 4(kreedit). Kasumiaruandes ja Finantsi statistikas muudavad tühi ja deebet tulemuse märgi ehk korrutavad tulemuse -1’ga. Valik kreedit ei muuda tulemuse märki. Bilansis muudavad tühi ja kreedit tulemuse märgi ehk korrutavad tulemuse -1’ga. Valik deebet ei muuda tulemuse märki.

Arvestada tasub, et programmi jaoks on konto kreeditlõppsaldo negatiivne arv. Ja konto muutuse leidmiseks lahutatakse deebetkäibest kreeditkäive. Seega, kui kreeditkäive on suurem kui deebetkäive, on tulemuseks negatiivne muutus. Ettevõtte müügitulu kajastatakse tavaliselt müügikontode kreeditkäibena. Programm annab Kasumiaruandele sellise konto muutuse negatiivse numbrina. Seega, et saada Kasumiaruande vastavale reale positiivne tulemus, tuleb selle rea Klassi väärtuseks valida, kas tühi või deebet.

Oluline on arvestada, et märki saab pöörata ainult konkreetse rea tulemuse esitamise tarvis sama rea piires. Kui selle rea tulemust kasutatakse mõne tehte koosseisus, siis kasutab tehe ikkagi muutmata märgiga tulemust. Näiteks, et sellise Finantsi statistika rea tulemus säiliks positiivsena, määrame tema klassiks kreedit (tühi ja deebet muutsid Finantsi statistikas märgi). Kuid, kui kasutame selle rea tulemust liitmistehtes, kus me ei või tulemuse märki muuta, peame hoopis eelnimetatud rea lahutama:

Mõningal määral on ka võimalik Directo finantsaruannete teksti osa vormindada. Selleks tuleb kursor asetada vormindatava rea väljale Tekst ja vajutada klahvikombinatsiooni Alt+z , mille järel avaneb teksti sisestamise ja vormindamise aken koos aruande rea tekstiga:

Vormindamiseks tuleb soovitud osa tekstist märgendada (nn. blokki võtta) ja akna alumisel serval olevate klahvikombinatsioonide abil vormindada. Tulemus on Vormindamise aknas kohe näha. Kui soovitud vormindused tehtud, siis tuleb vajutada aknal olevat nuppu „Sisesta“ ja tekst asetub tagasi aruande reale. Aruande real jäävad nähtavaks html-i vormindamise koodid ja neid ei ole vaja sealt eemaldada:

Kui soovite teksti joondada paremale, siis seda saab teha tühikute lisamisega väljendi ette, kuid need tühikud on ka vajalik läbi vormindamise akna sisestada. Vormindamiseks võib Teksti välja abil lisada ka jooni vms.

Nagu eelpool mainitud, saab igale aruandemootorile (Bilanss, Kasumiaruanne, Finantsi statistika) luua piiramata hulga aruandekirjeldusi. Kuid igas neist on mingid sellised, mida kasutame igapäevaselt. Sellistele soovitame anda samasuguse koodi (näiteks ARU või 2010 vms.) ja häälestada see kood vaikimisi aruande koodiks. Seda saab häälestada: Süsteemi seadistused > Finantsi seadistused > Vaikimisi aruanne:

Kõikide finantsaruannete päistest leiab ka vasara kujutisega nupu, mille alt saab vastava aruande peenhäälestusi teha:

Rahavoogude aruannet saab koostada kahel meetodil, milleks on otsene ja kaudne meetod. Olenemata kasutatavast rahavoogude aruande koostamise meetodist ei erine investeerimis- ning finantseerimistegevuse rahavoogude esitamine – mõlema meetodi puhul on lubatud vaid brutona kajastamine üksikute eranditega. Seega erinevad meetodite lõpptulemused teineteisest vaid äritegevuse laekumiste ning väljamaksete rühmitamispõhimõtetelt.

Mis vahe on otsesel ja kaudsel rahavoogude aruandel?

• Rahavoogude aruande koostamine otsesel meetodil tähendab lisaks investeerimis- ja finantseerimistegevuste rahavoogudele ka äritegevuse rahavoogude esitamist brutona – st. olulisemad laekumised ja väljamaksed esitatakse eraldi kirjetel.
• Kaudse meetodi kasutamisel esitatakse äritegevuse rahavood netona, tuletades äritegevuse netorahavood tekkepõhisest tulemusest (nt ärikasumist või puhaskasumist).

Näited Directos kirjeldatud kaudsest ja otsesest rahavoo aruandest, kasutatud on kvartaliks tükeldatud vaadet:

Kaudne rahavoog:

Otsene rahavoog:

Rahavoogude aruanne koostatakse kontode alusel ning kontode kaartidele märgitud rahavoo lisaväljade sisu alusel, kui need on kontodele lisatud. Lisaväljade kasutamine ei ole kohustuslik, aga säästab olulisel määral aega aruande seadistamisel ning kontode hilisemal lisandumisel.

Rahavoogude aruandes saad „kontod/tehe tulpa“ valida kogu kontode vahemiku ja kui kontode kaartidele on märgitud rahavoo rea lisaväli, siis rahavoo aruanne näitab sellel real ainult nende kontode andmeid, mis:

• a) jäävad märgitud kontode vahemikku ja
• b) millel on märgitud lisaväljale Rahavoo rea lisaväli.

Kui lisad kontode vahemikku hiljem uusi kontosid, siis lisad uutele kontodele Rahavoo lisavälja ja rahavoo aruandes midagi muutma ei pea, sest lisatud kontode andmed on aruandes olemas.

Kuidas luua lisavälja? Loo kontode lisaväli rahavoo aruande tarbeks Süsteemi seadistused → Lisaandmete liigid. Loe lisaks https://wiki.directo.ee/et/datatyyp

Vali konto lisaväljale Rahavoog ja vali, kuhu rahavoo sektsiooni see konto kuulub, nt „Nõuded ja ettemaksed“.

Taksonoomia koode on võimalik rahavoo aruande ridadele valida, aga see ei toimi konto filtrina, vaid selle alusel koostub Aastaaruande moodulis rahavoogude aruanne (peamenüü Raamat → Dokumendid → Aastaaruanne). Aastaaruande RIK’i saatmine e-riigi liidese kaudu ei toimi, sest uus reaalajamajanduse põhine andmete saatmise taksonoomia mudel on RIK’i poolt alles välja töötamisel.

Rahavoogude aruandes kasutatakse sama aruande piires nii algsaldot, lõppsaldot, muutust kui ka eraldi deebet-käivet ja kreedit-käivet. Samuti on vaja erinevat tüüpi ridu koostöös kasutada finantssuhtarvude leidmiseks (näiteks ROA, ROE jne).

Loe täpsemalt https://wiki.directo.ee/et/fin_bilansiaru#bilansi_rea_tueuebid

Rahavoogude aruandes on enim kasutatavad tüübid järgmised:

• 11(Muutus)
• 7(D-käive)
• 8(K-käive)
• 4(Algsaldo)
• 5(Lõppsaldo)

Tüübi nimetuse järgi saab aimu, et mille alusel andmeid rahavoogudes näidatakse, mistõttu pead olenevalt rahavoogude aruande reast valima õige tüübi. Kui see on mingi konto muutus, siis valid 11(muutus), kui pead võtma ainult konto kreeditkäibe (nt põhivarade müügi), siis valid 8(K-käive), kui on rahade alg- ja lõppsaldo sektsioon aruande lõpus, siis valid 4(algsaldo) ja 5(lõppsaldo) jne.

Kui tahad konto muutust näha aruandes teise märgiga, siis vali reale Klass 1(Kreedit).

Näited:

• Rahavoo rida „Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel“ leitakse tavaliselt konto deebet käibe poolelt, mis pearaamatus on plussiga, aga rahavoogude mõistes on tegemist miinus rahavooga ja seetõttu tuleb klassiks märkida kreedit.

• konto „ostjatelt laekumata arved“ saldo suurenemine on pearaamatus plussiga, aga rahavoogude mõistes on see miinus rahavoog = seetõttu tuleb sellele märkida klassiks kreedit.
• konto „hankijatele tasumata arved“ saldo suurenemine on pearaamatus miinusega, aga rahavoogude mõistes on see pluss rahavoog = seetõttu tuleb sellele märkida klassiks kreedit.

Kui sul on rahavoog juba kirjeldatud Finantsi statistika aruandena, siis saad selle read kopeerida Bilansi aruande vormile, et ei peaks aruannet päris algusest peale ülesse kirjeldama.

• Ava rahavoo koodiga Finantsi statistika aruanne. Pane kursor esimesele numbri veeru reale, vali klahvikombinatsioon Alt+C

• Ava bilansiaruanne Raamat → Aruanded → Bilanss, vajuta Uus. Pane kursor esimesele numbri veeru reale, vali klahvikombinatsioon Cntr+Alt+V:

Andmed kopeeritakse bilansiaruande ridadele: ei kopeeru Tüüp, Klass, Taksonoomia, Lisaväljad; kui soovid, et ka need kopeeruksid, siis kopeeri Finantsi statistika aruanne kõigepealt Excelisse, säti veerud sellisesse järjekorda nagu Bilansi aruandes ja kopeeri Bilansi aruande ridadele.

• Kontrolli üle tüübid, klassid, lisa lisaväljad
• Vali „näita kontosid“ jah/ei. Kui jätad tühjaks, siis aruande vaates saad valida, kas kontod on näha või mitte (linnuke „konto“)

• Ridade vahele tegemine – topeltklikk „kontod/tehe“ lahtris

Selle rea ette tekib tühi rida:

• Rea kustutamine – vajuta nr. veerus õigele reale, mida tahad kustutada, rida läheb punaseks, salvesta, rida kustub.

Kui vajutasid kogemata ja sa ei taha rida kustutada, siis vajuta uuesti nr ja punane eemaldub realt.

Lisa kindlasti rahavoo lõppu kontrollivalem, mis võrdleb aruandes arvutatud rahavoo muutust rahadega seotud kontode muutusega, et olla kindel aruande õiges ülesehituses/tulemis.

Detailne vaade, kus kontod on nähtaval.

Koondvaade, kus kontod ei ole nähtaval.

Aruandel vajuta klahvikombinatsion Alt+A või vajuta salvestamise ikoonil. Lisa aruandele pealkiri ning vali aeg (loe lisaks aruannete salvestamise kohta https://wiki.directo.ee/et/yld_aru_muuda)

Kõik salvestatud aruanded asuvad Kasutaja menüü all.