Sisujuht

Käibemaks ja käibemaksu deklareerimine

Definitsioonid, mõisted, lühendid

Sissejuhatus

Käesolev juhend kirjeldab, kuidas toimib Directo tarkvaras käibemaksu arvestus. Millised ettevalmistused on soovitav teha ja kuidas seadistada programm, et käibemaksu arvestus oleks õige ja vaevatu. Samuti on juhendis kirjeldatud kuidas häälestada ja ette valmistada Directo Käibemaksuaruannet eesmärgiga saada vajalikud väärtused ning täitmaks Maksuameti nõutavat käibedeklaratsiooni.

Käibemaksuga seotud seadistused

Käibemaksukoodid määravad käibemaksu summa ja arvestuse müügi- ja ostutehingutel. Samuti mõjutavad need käibemaksu konteerimist alamsüsteemide finantskannetes. Käibemaksukoodide abil eristatakse tehinguid käibemaksuaruande (KMD) jaoks. Seega, käibemaksukood ei ole pelgalt tehingule käibemaksu protsendi leidmiseks, vaid terve süsteem katmaks erinevaid vajadusi.

Käibemaksukoode saab häälestada Raamat > Seadistused > Käibemaksukoodid:

Paremal nimekirjas saame lisada uue või avada olemasoleva. Käibemaksukood tuleb teha iga erineva toiminguliigi või juhu kohta, mille osas soovitakse hiljem saada vastavat aruandlust. Või siis erinevate toiminguliikide ja juhtude kohta, mille käibemaksu soovitakse finantskannetes erinevalt konteerida. Käibemaksuaruandes tähistab käibemaksukood näiteks müügipoolel eelkõige erinevaid käibeliike Käibemaksuseaduse mõistes. Ja samas käibemaksuaruande ostupoolel kasutatakse seda pigem sisendkäibemaksu lihtsamaks välja arvutamiseks ja õigeks konteerimiseks.

Nii müügi- kui ostupoolel tundub esmapilgul, et käibemaksu summa välja arvutamiseks piisab vähestest käibemaksukoodidest. Kuid sama maksumääraga võivad olla maksustatud erinevad toiminguliigid mille kohta peame detailset aruandlust saama/andma, mitte ainult maksumäära, vaid ka toiminguliigi osas. Näiteks 20% maksustatavate toimingutena peame KMD-s lisaks tavalisele kodumaisele müügile deklareerima ning eraldi esitama ka müügi KMS erikorra alusel, omatarbe, kauba- ning teenuse ühendusesisese soetamise jms. Et KMS mõistes käibena deklareeritavaid summasid kontode käivetes eristada, ongi vaja tehingud vastavalt erinevate käibemaksukoodidega tähistada. Ostupoolel on seevastu oluline erinevat liiki sisendkäibemaks erinevatele kontodele konteerida. Erinevalt maksustatava käibe (maksustamise alus) deklareerimisest, deklareeritakse ostu puhul sisendkäibemaksu summad. Seega peavad käibemaksukoodid katma kõik erijuhud, mida vajatakse omatarbeks või käibemaksu deklareerimiseks. Käibemaksukoodi võib samaaegselt kasutada nii müügi- kui ostupoolel, sest mõlema poole jaoks saab käibemaksukoodi erinevalt käituma häälestada (v.a KM%).

Käibemaksukoodi häälestamine:

Eesti tingimustes peab olema siin kindlasti valik erikord, sest seda võib tarvis minna KMD INF1 õigeks genereerimiseks. Valik erikord märgitakse kindlasti ära, kui antud käibemaksukoodiga tähistatakse Käibemaksuseaduses määratud erikorra alusel tehtavaid toiminguid. Näiteks 20% käive KMS §-des 41 ja 42 sätestatud erikorra alusel.

Kasutatakse, kui antud käibemaksukoodiga tähistatakse toiminguid, mille puhul tuleb riiklikus aruandluses näidata erisusi.

Süsteemi seadistused

Süsteemi seadistused, mis käibemaksu puudutavad on järgmised:

Kliendi ja hankija seadistused

Kliendi- ja hankijakaardil on käibemaksu mugavaks arvestuseks oluline korrektselt ära täita järgmised väljad (lisaks tavapärastele nagu ettevõtte nimi jms.):

Käibemaksuaruanne (käibedeklaratsioon)

Järgnevalt anname ülevaate käibemaksuaruannete kirjeldamisest.

Käibemaksuaruande kirjeldusi saab luua ja korrigeerida: Raamat > Seadistused > Käibemaksuaruanne.

Klikkides valiku peal, avaneb nimekiri olemasolevatest aruande kirjeldustest:

Aruande põhiosa kirjeldamine

Konkreetse aruande kirjeldus avaneb kui klikkida selle koodi peal.

Käibemaksuaruande kirjelduse aken:

Aruande päis:

Read:

Valikuga Algsaldo; Lõppsaldo; D-käive; K-käive; Muutus- saab rea väljale Nimi moodustada loendi kontodest, millede vastavad väärtused summeeritakse. Just nimelt loendi, mitte matemaatilise tehte. Loendi moodustamiseks on võimalik kasutada märke : (koolon) ja + (pluss). : abil saab kirjeldada vahemiku ja + abil lisada eelnevale üksiku konto või terve vahemiku. Näiteks: 10901:10908+10911:10918+10921+10931:10938.



Algsaldo- kasutab kontolt aruande perioodi algsaldot.

Lõppsaldo- kasutab kontolt aruande perioodi lõppsaldot.

D-käive- kasutab kontolt aruande perioodi deebetkäivet.

K-käive- kasutab kontolt aruande perioodi kreeditkäivet.

Muutus- kasutab kontolt aruande perioodi käivete muutust (deebetkäive miinus kreeditkäive) sarnaselt Kasumiaruandega.

Tehe- rida võimaldab kirjeldada väljale Nimi matemaatilise tehte eelnevate ridade väärtustega. Kasutada saab liitmist, lahutamist, korrutamist ja jagamist. Tehte teguriteks on eelnevate ridade numbrid või konstandid. Ridade numbrid sisestatakse tavaliste numbritena. Konstant ehk kasutaja poolt ette antud kindel arvväärtus sisestatakse loogeliste sulgude { } vahele. Kõik tehted tehakse järjekorras vasakult paremale sõltumata tehte tüübist. Näiteks kirjelduse 100+200/500*{0.21} puhul esmalt liidetakse ridade nr.100 ja nr.200 tulemused, siis jagatakse saadud tulemus rea nr.500 tulemusega ning selle tehte tulemus korrutatakse arvuga 0.21. Sulge jms. kasutada ei saa. Kui tehtes on vaja kasutada mõne teise tehte tulemust, mille puhul tavamatemaatikas kasutaksime sulge, siis on see nn. sulgudes tehe mõttekas kirjeldada eelnevatel ridadel ja lõpptehtes kasutada selle rea numbrit ehk tulemust.

tühi ja deebet muudavad tulemuse märki ehk korrutavad tulemuse -1’ga. Valik kreedit ei muuda tulemuse märki, vaid jätab selle nii nagu kontode või arvutuse tulemusena see tuleb.

Arvestada tasub, et programmi jaoks on konto kreeditlõppsaldo negatiivne arv. Ja konto muutuse leidmiseks lahutatakse deebetkäibest kreeditkäive. Seega, kui kreeditkäive on suurem kui deebetkäive, on tulemuseks negatiivne muutus. Ettevõtte müügitulu kajastatakse tavaliselt müügikontode kreeditkäibena. Programm annab aruandele sellise konto muutuse negatiivse numbrina. Seega, et saada Käibemaksuaruande vastavale reale positiivne tulemus, tuleb selle rea Klassi väärtuseks valida, kas tühi või deebet.

Oluline on ka arvestada, et märki saab pöörata ainult konkreetse rea tulemuse esitamise tarvis sama rea piires. Kui selle rea tulemust kasutatakse mõne tehte koosseisus, siis kasutab tehe ikkagi muutmata märgiga tulemust. Näiteks, et müügikäivet kajastav rea tulemus saaks esitatud positiivsena, määrame tema klassiks tühi või deebet (need muudavad märgi), sest müügikäive suureneb konto kreeditpoolel ning positiivse müügikäibe tulemus kontol on vaikimisi negatiivne arv. Kuid, kui kasutame selle rea tulemust liitmistehtes, kus me ei või tulemuse märki muuta, peame hoopis eelnimetatud rea lahutama, sest tema tegelik väärtus on negatiivne.

Summeeritakse finantskannetelt kontode 40000 kuni 49999 käibesummad, mille väljal käibemaksukood on „1“.

Aruande kirjeldamise üldine printsiip on järgmine:

Soovitused:

Aruande lisade kirjeldamine (KMD INF1 jms.)

Käibemaksuaruandele saab häälestada teatud lisasid, mis on osaliselt eelhäälestatud Directo poolt, kuid võivad vajada ka kasutajapoolset seadistamist. Üks selline aruanne on KMD INF1. Käibemaksuaruande lisade valimine käib aruande kirjeldamise aknas väljal XML:

Kui Maksuamet muudab tulevikus INF1 metoodikat või hakkab nõudma täiendavaid käibedeklaratsiooni lisasid, siis vastavad valikud tekivad välja XML rippmenüüsse.

KMD INF1 (2014KMD_INF1)

Valik 2014KMD_INF1 tekitab võimaluse kirjeldatava Käibemaksuaruande abil esitada lisaks tavaaruandele ja 01.11.2014 a. kehtima hakanud KMD INF1 lisasid A ja B. Samuti tekib selle valiku abil Käibemaksuaruande elektroonse esitamise võimalus.

Seadistamine

Valides 2014KMD_INF1 tekivad aruande kirjeldusse täiendavad väljad:

Sektsioon- selle välja abil määratakse, milline Käibemaksuaruande kirjelduse rida vastab ametliku KMD vastavale reale. Kuna KMD INF1 vormi elektroonse deklareerimise võimalusega kaasnes ka KMD põhiosa elektroonse esitamise võimalus, on vaja programmi jaoks määrata, kust leitakse korrektsed väärtused esitatava KMD ridadele. Aruande kirjeldus võib sisaldada kõiksugu abi- ja arvutusridu ning informatsiooni, mis on vajalikud kasutajale, kuid üleliigsed ametliku esitamisformaadi tarvis. Seetõttu ongi vaja defineerida, millistelt ridadelt võetakse numbrilised väärtused ametlikule deklaratsioonile. Väljale Sektsioon saab teha valikud rippmenüüst, mis sisaldab Directo poolt etteantud valikuid. Need valikud vastavad KMD struktuurile:

Lisa- määrab ära, millistele omadustele vastavaid arveid, ostuarveid ja kulutusi kaasatakse KMD INF1 lisade A ja B sisu leidmiseks. Välja Lisa väärtuse saab valida rippmenüüst ning valikud on A ja B. Valik A abil määratakse, milliseid käibemaksukoode sisaldavad arved kaasatakse KMD INF1 lisa A kooseisu. Teisisõnu, valik A tuleb teha sellel Käibemaksuaruande real, mis lisab real oleva käibemaksukoodi kaudu vastavad arvete summad aruande põhiosale. Käibemaksukood määrab ära ühe või teise käibemaksu liigi toimimise. Samas, mitmed erinevad käibemaksu liigid või juhtumid deklareeritakse ametlikus KMD-s ühise summana samal real. Aga mitte kõik juhtumid neist ei kuulu lisal A deklareerimisele. Näiteks, 20% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud sisaldavad tavalist müügikäivet ja samas ka omatarvet ning pöördkäibemaksuga maksustatud tehinguid jms. Lisas A kuuluvad deklareerimisele ainult need arved, mis muuhulgas sisaldavad tavalist 20% käivet Eestis ja KMS §-des 41 ja 42 sätestatud erikorra alusel maksustatav käivet. Kuna iga sellise toimingu liigi jaoks on loodud erinev käibemaksukood ning eraldi rida Käibemaksuaruandes, siis väljal Lisa ongi vaja märkida valikuga A ära need, mis Teie käibemaksukoodide süsteemis tähistavad neid müügitoimingute liike, mida peab deklareerima.

Võib tekkida küsimus, miks peab seda kõike häälestama Käibemaksuaruande, mitte käibemaksukoodi kaudu? Oleks justkui lihtsam? See on kahel põhjusel nii. Esiteks peavad lisa A ja B lähtuma KMD põhiosast ja vastav Käibemaksuaruande versioon koos lisaaruande valikuga moodustavad ühe, mingil ajaperioodil kehtiva, terviku. Teiseks, kui Maksuamet muudab tulevikus KMD või selle lisade reegleid, saab luua lihtsalt uue Käibemaksuaruande vastavate häälestustega ja samas jäävad alles ka eelmised versioonid ning mineviku andmed on väga lihtsalt taasesitatavad sellisel kujul nagu nad omal ajal kehtisid.

Valik B abil määratakse, milliseid finantskontosid sisaldava kandega ostuarved ja kulutused kaasatakse KMD INF1 lisa B kooseisu. Kuna sisendkäibemaksu arvestust on mugavam teha läbi finantskontode, siis siin on võetud lähtekohaks vastava konto olemasolu ostuarve või kulutuse kandel. Rõhutame, et lähtekohaks on kandel, mitte algdokumendil olev konto, sest Käibemaksuaruande põhiosasse jõuab ka summa läbi finantskandel oleva konto, mitte läbi dokumendi konto. See välistab ka vead, mis võivad tekkida, kui ostuarve või kulutuse kandel on kontot muudetud ilma algdokumenti muutmata.

NB! Väljad Sektsioon ja Lisa ei ole omavahel seoses ja toimivad teineteisest sõltumatult.

Lisaks Käibemaksuaruande vormile mõjutavad KMD INF1 genereerimist veel mõningad seadistused.

Süsteemi seadistused alt tuleb määrata piirmäär, millega võrdses või suuremas summas peab olema perioodi jooksul tehingupartneriga tehinguid tehtud, et arvete andmed ilmuksid KMD INF1 A ja/või B osale:

Kliendi ja hankija andmed. KMD INF1 koostamisse kaasatakse nende klientide ja hankijate andmed, kelle kaardil on väli Tüüp „Ettevõte“. Samuti on oluline INF1 edukaks esitamiseks, et kliendi ja hankija väli Reg.nr oleks täidetud korrektse registrikoodiga.

Käibemaksukoodid

Oluline on luua piisav hulk käibemaksukoode erinevate toiminguliikide tähistamiseks ja konteerimiseks. Samuti on käibemaksukoodidel oluline õigesti täita väljad Lisainfo ja Erisus.

Aruande genereerimine

KMD INF1 lisaaruanne genereeritakse automaatselt koos Käibemaksuaruande põhivormiga, kui selle seadistustes on väljale XML valitud vastav vorm:

A-osa genereeritakse müügiarvetelt, mis vastavad järgmistele tingimustele:

  1. Arve operatsioonikuupäev jääb Käibemaksuaruande perioodi sisse;
  2. Arvel olev kliendi Tüüp on „Ettevõte“;
  3. Arve ridadel on mõni käibemaksukoodidest, mis on Käibemaksuaruande seadistustes ära märgitud väljal Lisa valikuga A.

Eelnimetatud tingimustele vastavate arvete Kokku summa summeeritakse kliendikoodi alusel (NB! mitte reg.koodi alusel). Eraldi summeeritakse positiivse ja negatiivse kokku summaga arved. Kui mõni selline summa ületab Süsteemi seadistustes näidatud piirmäära, siis esitatakse kõik vastava kliendi arved A-osal.

B-osa genereeritakse ostuarvetelt ja kulutustelt, mis vastavad järgmistele tingimustele:

  1. Ostuarve või kulutuse operatsiooni kuupäev jääb Käibemaksuaruande perioodi sisse;
  2. Ostuarve, kulutuse kandes on kasutatud sisendkäibemaksu kontosid mis on Käibemaksuaruande seadistustes ära märgitud väljal Lisa valikuga B.

Eelnimetatud tingimustele vastavate ostude Kokku summa summeeritakse hankijakoodi alusel (NB! mitte reg.koodi alusel). Eraldi summeeritakse positiivse ja negatiivse kokku summaga arved. Kui mõni selline summa ületab Süsteemi seadistustes näidatud piirmäära, siis esitatakse kõik vastava kliendi arved B-osal.

NB! Müügiarve, ostuarve, kulutuse finantskande kuupäeva ei tohi muuta ilma algdokumendi operatsioonikuupäeva muutmata! Vastasel korral ei pruugi A- ja/või B-osa vastata KMD põhiosale.

Kui tehingupartneri (klient või hankija) reg.kood on kaardil täitmata, siis kuvatakse vastaval aruande väljal kliendi/hankija kood, mille ees on punane hüüumärk. Koodilt saab kaardi avada ja reg.koodi välja korrektselt ära täita. Aruande uuesti genereerimisel kantakse lisatud reg.kood õigesse välja. Sama on ostuarve hankija arve numbriga või kulutuse algdokumendi numbriga. Kui see on puudu, kuvatakse aruandes Puudub. Sellel hiirega vajutades avaneb ostuarve/kulutus ja saab välja korrektse infoga ära täita.

Aruande esitamine

KMD+INF1 saab esitada elektroonselt nii otse EMTAsse saates kui ka faili manuaalselt üles laadides.

  1. Aruande saatmine otse EMTAsse.
    Fail edastatakse EMTAsse esitatud kujul, seega ei pea seda eraldi kinnitama minema. Esitatud deklaratsiooni saab vajadusel ka uuesti saata - kehtima jääb viimane saadetud versioon. Saatmine toimub küll reaalajas, kuid andmeid töödeldakse asünkoonselt, seega nende kohalejõudmine võib võtta aega. Samuti käib asünkroonselt saadetu tagasiside pärimine (iga 15 minuti tagant), seega vabalt võib ette tulla olukord, kus saadetu on juba ammu edukalt kohal, kuid tagasiside pole veel tagasi jõudnud
    Eeltingimused, mis peavad olema täidetud, et saatmine õnnestuks:

    • EMTAs:
      1. Nii Directo OÜ-le (Reg Nr:10652749) kui ka isikule, kes aruannet saadab, peavad olema määratud EMTAs pääsuõigused, vastasel juhul KMD esitamine ei õnnestu.
      2. Directo OÜ-le peab õiguste lisamisel lubama Maksu õiguste alt masin-masin liidese kaudu andmeid saata
    • Directos:
      1. Kasutaja peab olema Directosse sisenenud kas ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil, kuna saatmisel edastatakse EMTAsse ka saatja isikukood, mille järgi EMTA omakorda kontrollib, kas kasutajal on õigus aruannet edastada.
      2. Kasutajal peab olema Directos EMTA kanali õigus, mida saab määrata kasutaja/grupi õiguste alt sakis MUU


        Tekib nupp , mida vajutades toimub saatmine. Lingi Saatmise ajalugu abil on võimalik kuvada viimased saatmised.
    • Iga saatmine jätab jälje Dokumentide transpordi registrisse. Kirje on suletud (maha tõmmatud), kui tagasiside on laekunud ning tegevus oli edukas, seega võib antud kirjeid lihtsalt ignoreerida. KMD kontekstis pole mitmed tulbad siin kasutuses, kuid mõned huvipakkuvamad ning nendega tegevused siin on:
      • Number - registrinumber, klikk siin avab terve saadetise XML kujul
      • Dok.Kuupäev - siin olev kuu määrab, mis kuu KMD saadeti
      • Loodud - saatmise aeg
      • Töödeldi - tagasiside töötlemise aeg
      • Staatus - saatmise tulemus. Kui edukas siis Saadetud ja kinnitatud, kui viga, siis veateade
      • Dok.Nr - saatmise unikaalne tunnus. Klikk siin tulbas avab XMLi saatmise tulemusega - vigade korral saab siit aimu, mis võib valesti olla

  2. Manuaalselt faili üleslaadimine.
    Aruande genereerimise järel tuleb vajutada nuppu:
    Seejärel pakutakse võimalust salvestada aruande fail arvutisse. Järgnevalt tuleb fail Maksuameti vastavas internetikeskkonnas üles laadida ja viia aruande esitamine lõpuni.

    NB! Manuaalselt faili e-Maksuametisse üles laadides ei esitata aruannet lõplikult, vaid eeltäidetakse vajalikud väljad Maksuameti vormil. Üleslaadimise järgselt on võimalik veel aruannet e-Maksuametis täiendada, muuta, kustutada ning lõpuks ka esitada.


Lisad

Käibemaksuaruande näidiskirjeldus