Sisujuht

TOOTMISMOODUL

Tootmismoodulil on kolm peamist väljundit, neid saab kasutada kui terviklahendust, aga saab kasutusele võtta ka ainult ühe või kaks neist:

Tootmistellimuste haldus ja planeerimine on mõeldud tootmisjuhile, et

Tootmise tagasiside on mõeldud:
http://wiki.directo.ee/et/toode_aru_startstop

Tootmise analüütika on mõeldud tootmisjuhile, et:
http://wiki.directo.ee/et/toode_aru_analyys

Tootmises registreeritud andmete alusel on võimalik koostada ka näidikuid: http://wiki.directo.ee/et/naidikud#tootmise_naeidikute_seadistamine

Vaata lisaks ka juhendid:
Retseptide koostamine: http://wiki.directo.ee/et/yld_retsept
Retseptide muutmine: http://wiki.directo.ee/et/ladu_retseptihaldus

Registrite, andmekaartide, dokumentide ja aruannete vahelised seosed (Joonis 1).

Joonis 1 annab ülevaate, millised on tootmismooduli komponendid: sisendid (andmed: joonisel märgitud sinise, rohelise ja oranžiga) ja väljundid (aruanded: joonisel märgitud lillaga). Pruuni värviga on joonisel kirjeldatud nupud dokumendil või aruandes, mis loovad tootmistellimusi. Skeem esitleb ka, millises järjekorras on soovituslik registreid ja andmekaarte Directosse luua, et hõlbustada järgnevate registrite ja andmekaartide täitmist.

JOONIS 1. Tootmismooduli skeem

TOOTMISTELLIMUSTE HALDUS JA PLANEERIMINE

:?: Kui oled juba tootmismooduli kasutaja Directos, siis palun tutvu juhendiga ning saad lahenduse tööle seadistada. Kui tekib täiendavaid küsimusi, pöördu palun meie Kasutajatoe poole ning leiame sulle konsultandi nõustama.

1. EELSELGITUSED

Aruanne Tootmistellimuste haldus võimaldab:

2. EELTÖÖD TOOTMISE PLANEERIMISE KASUTUSELEVÕTUKS

2.1 Lühikirjeldus

Võimaldab planeerida toodete loomiseks vajalikud tööoperatsioonid kasutatavate töökeskuste lõikes ajagraafikusse.

:!: Planeerija vaatab masinate vaba ressurssi. Materjalide olemasolu planeerimisel ei arvestata.

:?: Enne planeerimise käivitamist tootmistellimused järjestatakse kasutaja poolt soovitud järjekorda, kasutades aruande (Tootmistellimuste haldus) päise filteird.

Selleks, et Tootmistellimuste halduse aruandest saaks saata Tootmistellimused tootmisplaani eeldab, et on:

:?: Selleks, et tootmisplaan oleks visuaalselt paremini jälgitav, on soovitav seadistada ka tootmisliinid programmi, liinidele määrata järjekord ning töökeskused määrata liinidesse ning anda töökeskustele järjekord liinis.

2.2 Seadistamise eeltööd

Selleks, et kasutaja saaks alustada registrite ja andmekaartide seadistamist on vajalik tal saada ülevaade tehasest:

Tootmistehas ja töökeskused

Directos olevad registrid seadistada allpool toodud järjekorras:

2.3 Seadistamine

2.3.1 Vajalikud õigused kasutajal lahenduse seadistamiseks

Lahendust seadistaval kasutajal on soovituslik luua endale järgmine kasutajamenüü:

Selleks, et kasutaja saab eelpool toodud menüü endale kujundada, on vajalikud järgmised õigused:

(1) Kasutaja, kes lahendust tööle häälestab, vajab järgnevate dokumentide õiguseid:

(2) Kasutaja vajab ligipääsu järgmistele aruannetele

(3) Kasutaja, kes lahendust seadistab, vajab järgnevaid seadistuse õiguseid.

2.3.2 TOOTMISLIINID

Töökeskuste määramine liinidesse võimaldab neid kasutajal näha tootmisplaanis soovitud järjestuses.

Tootmisliin on töökeskuste rühm. Näiteks kahte tehast võib käsitleda kahe tootmisliinina või ühes tehases on kaks või enam töökeskuste rühma ehk kaks tootmisliini. Tootmisliinidele järjekorra numbri andmine kuvab neid selles järjestuses tootmisplaanis.

Register asub: Seadistused → Lao seadistused → Tootmisliinid

Tootmisliini kaart:

2.3.3 TÖÖKESKUSTE GRUPP

Kasutatakse, et lihtsustada retseptide koostamist ja juhtida tööde planeerimist tootmisplaani.

Samasugused töökeskused seotakse tunnusega, et öelda, et need on tehtavate tööoperatsioonide osas samaväärsed.

Näiteks luuakse grupp PUUR, kuna olemas kolm töökeskust PUUR1, PUUR2 ja PUUR3. Vastavate töökeskuste kaartidel määratakse neile, millisesse gruppi need kuuluvad ning määratakse ka töökeskuste planeerimise järjekord.

Retseptis kirjeldatakse operatsioonidele ainult töökeskus PUUR1, siis planeerija saab aru, et antud operatsiooni võib ta planeerida ka seadmele PUUR2 ja PUUR3. Töökeskuse kaardile kirjeldatakse järjekord, millest peab planeerija lähtuma.

Töökeskuste grupi tunnuste register asub: Seadistused → Lao seadistused → Töökeskuste grupp

Grupi tunnuse kaart:

2.3.4 KALENDRIMALL

SELGITUS: Kirjeldada ära tehase tööaeg. (Päevane töötundide arv, algus kell, puhkused ja muud ajad kui tehas ei tööta).

Register asub Seadistused → Lao seadistused → Kalendrimall

:?: Võimalik kirjeldada mitu erinevat kalendrit.

Näiteks, et üks tehas töötab 5 päeva nädalas 8 tundi ja teine tehas töötab ka nädalavahetuseti 4 tundi päevas. Töökeskustele määratakse külge, millise kalendriga ta töötab.

Kui töötatakse mitmes vahetuses, siis see määratakse kalendrimallis, et tundide arv on näiteks 16 või 24. Kui osad töökeskused töötavad ühes ja osad mitmes vahetuses, siis saab luua erinevad kalendrid ning töökeskustele vastavalt need määrata.

Kalendrimalli kaart (01)

Kalendrimalli kaart (02)

JUHISED SEADISTAMISEKS:

2.3.5 TÖÖKESKUS

2.3.5.1 Üldine info

Töökeskus on koht, kus sooritatakse tööd, mis on vajalik toote tootmiseks. Töökeskus võib olla masin, mitmest seadmest koosnev grupp, tööjaam, inimene või inimeste grupp või allhankija.

Kui töökeskusel on 2 või rohkem töölauda ehk on võimalik teha kahte erinevat tööd samal masinal paralleelselt, siis tuleb need kirjeldada kui 2 töökeskust ehk mõlemat töölauda planeeritakse eraldi.

Kui töökeskuse töötamine sõltub konkreetsest inimesest, siis tuleb kaaluda, kumb on planeeritav ressurss, kas seade või inimene ning sellest tulenevalt otsustada, kumb on planeeritav ressurss ehk töökeskus.

Töökeskuste register asub: Seadistused → Lao seadistused → Töökeskused

Kui töökeskused on seadistatud, saab ülevaate: LADU → Aruanded → Töökeskuste kalender.

Samuti saab peale seadistuste tegemist vaadata, kas tootmisplaan näeb välja soovitud kujul: LADU → Aruanded → Tootmisplaan

2.3.5.2 Töökeskuse seadistmine

2.3.5.3 Töö kalendri seadistamine

2.4 Tööd, retsept ja tootmistellimus

2.4.1 TÖÖ ARTIKLIKAART

Iga töö jaoks kirjeldatakse artiklikaart (Pilt 6.1). Tööd on teenustüüpi artiklid.

Tööle tuleb määrata kindlasti klass ja ühik. Ühik võib olla nii tund kui ka tükk.
:!: Ajaline ühik võib olla ainult tund, mitte minut ega sekund.

Töökulu - Töö maksumuse saab määrata väljale Ostuhind, kui soovitakse töö maksumust lisada toote omahinnale (tunni hind või tüki hind).

Artiklikaardil on soovituslik täita ka töökeskus, siis ei ole seda vajalik täita käsitsi igas retseptis või tootmistellimusel, vaid see asetub kaasa, kui artikkel retsepti või tootmistellimusele lisatakse.

Pilt 6.1 Töö artiklikaart ja kohustuslikud ning olulised väljad.

2.4.2 RETSEPT

http://wiki.directo.ee/et/yld_retsept (Detailne väljade selgitus)

Retsepti kirjeldatakse tööoperatsioonid, tööde järjekord ja tööoperatsioonide normaeg ning töökeskus, kus tööd teostatakse.

:?: Olulised veerud planeerimise jaoks:

Rea number määrab, milline on tööde järjekord ning nende alusel luuakse tootmistellimusele töönumbrid (TNR). Kui soovitakse määrata, et kahte tööd saab teha paralleelselt, siis tuleb neile anda sama rea number.

:!: Ei tohi teha retsepti ridu, millede puhul on kaks rida sama reanumbri ja artiklikoodiga – tööle tagasiside andmine ei toimi siis. Kui on soovi kasutada sama tööoperatsiooni artiklit mitu korda, peavad need olema erinevate reanumbritega.

NORMAJA ÜHIKU SEADISTAMINE

Peenhäälestuse nupu alt avanev vaade.

2.4.3 TOOTMISTELLIMUS

Tööde ja materjalide vajadus toote või pooltoote tootmiseks.

Tootmistellimuse loomiseks võimalikud variandid:

(1) Luuakse uus tootmistellimus tootmistellimuste registrist ja kasutaja täidab vajalikud väljad päises ning ridadele sisestab vajalikud materjalid ja tööd, määrab kogused ja normaja.

(2) Luuakse uus tootmistellimus tootmistellimuste registrist ja kasutaja täidab vajalikud väljad päises ning reale valib retseptiga toote või päisesse retsepti retseptide registrist.

(3) Tootmistellimused luuakse Müügitellimuselt kasutades nuppu Tooda.

(4) Tootmistellimused luuakse Laotellimuselt kasutades nuppu Tooda.

(5) Tootmistellimused luuakse Tootmissoovituse aruandest.

Vaata ka juurde infot: https://wiki.directo.ee/et/toode_tellimus

3. TOOTMISTELLIMUSTE HALDUSE ARUANDE KASUTAMINE

3.1 Aruande põhivaated

:!: Aruandesse tulevad ainult need tootmistellimused, kus on väljuv toode ühel real.

Aruande vaikimisi vaade:

Ridadega vaade:

Veergude juurde valimine:

Vaade täiendavate veergudega:

Vaade kui veergude lisamiseks on märgitud „Tehtud tööd“

3.2 Tootmistellimusel oleva info muutmine

SELGITUSED MUUDA VAATE JUURDE:

Peenhäälestuse all saab valida, milliseid muudatusi soovitakse hakata teostama tootmistellimusel. Alloleval pildil näidatud, et soovitakse lisada artiklit tootmisele, muuta sisse artiklit, muuta prioriteete ja rea kommentaari.

Märgitakse ka need veerud, mida soovitakse vaatesse juurde:

Aruanne avatud muuda vaatena:

3.3 Tootmistellimuse kustutamine

3.4 Erilised filtrid aruandes

3.4.1 Tootepuu

Avab retseptide registri. Valida sinna artikkel ja leitakse läbi retseptide ka tema alamtoodete tootmistellimused aruandesse.

3.4.2 Materjalid laos

Vaata ka nipivideot, kuidas tootmise planeerimiseks kontrollida tooraine seisu laos:

3.4.3 Vahesumma

3.4.4 Sorteerimine

Võimalik teostada kuni kolmetasemeline sorteerimine. Näiteks sorteerida tootmised müügitellimuste numbri järgi, siis teisena grupeeritakse selle müügitellimuse tootmised soovitud lähetusaja järgi ning siis veel näiteks prioriteetide järgi. Nii tekib sobiv tootmistellimuste järjestus, mis soovitakse tootmisplaani planeerida.

3.4.5 Valmidus

Võimalik graafikul näha, mitu % toote tootmiseks tellimusel olevatest töödest on tehtud.

Valmidust arvutatakse lähtuvalt registreeritud kogustest. Aruandesse saab nähtavale võtta ka veerud, kus on näha tehtud kogused.

Juurde lisanduvad järgmised veerud.

3.5 Töökeskuste ressursi vajadus

Pooltoodete tootmiseks vajalikud töökeskused ja ressurss

Lõpptoodete tootmiseks vajalikud töökeskused ja ressurss

3.6 Tööde tellimine allhankijalt

Töökeskuse kaardil saab määrata hankija, kellelt seda tööd sisse ostetakse.

Aruandes võimalik valida nähtavale ka veerg, kus on näha, mis tööd ostetakse hankijalt.

Kui vajutada nuppu Tellimus allhanke tööle, siis ekraanil kuvatud tootmistellimused vaadatakse üle, kas mõnele töökeskusele on määratud hankija ning koostatakse ostutellimused hankijate lõikes.

Ostutellimusel veergu Kommentaar kirjeldatakse Tootmistellimuse väljuva toote kood ja nimetus ja Sisekommentaar veergu Tootmistellimuse number.

3.7 Tööde planeerimine tootmisplaani

Kui planeerimine ebaõnnestub, kuvatakse kasutajale veateade:

Eduka planeerimise puhul saab kasutaja järgmise teate:

Olles valinud teates Ava tootmisplaan avaneb kasutajale tootmisplaan planeeritud töödega. Tootmisplaan on leitav ka Peamenüüst → Ladu → Aruanded. Vaata ka juurde https://wiki.directo.ee/et/toode_aru_tootmisplaan.

Planeerimise tulemust saab vaadata ka Tootmistellimuste halduse aruandest. Valida juurde veerud Planeerimise aeg ja Tehtud tööd.

Peale ridade valimist kuvatav aruanne on järgmine

AEG: Tootmistellimuse päise aeg on saanud peale planeerimist uue väärtuse, see on aeg, millega tootmistellimuse esimest tööd alustatakse.

TOOTMISAEG: Tootmistellimuse päise aeg on saanud peale planeerimist uue väärtuse, see on aeg, millal lõpetatakse viimane töö tootmistellimusel.

PLANEERIMISE AEG: Aeg, millal planeerimine teostati

AEG (Real): Iga töö planeeritud alustamise aeg.

Vaade tootmistellimustest ja muudetud ja lisatud aegadest peale planeerimist: