Vaikimisi saadab kirju Directost välja Directo server directo.gate.ee
(90.190.150.212) ja enamus juhtudel ei peaks kasutaja mõtlema selle peale, kuidas tema meilid minema saadetakse, kuid on eriolukordi, kus saatja serveri määramise võimalus on vägagi abiks. Lisaks lubatakse sellisel juhul ka kõik massmeili mooduli olemasolu eeldavad teenused (arvete massmeilimine, kliendikirjad jms).
Konfigureerimine on kasutajapõhine (kuid saab ka häälestada globaalselt) ja käib kasutajakaardilt Peamenüü→Isiklik→Kasutaja. Et seadistused tuleks nähtavale, tuleks valida Meili saatja valikust SMTP. Määrata saab:
Google kontoga meili saatmiseks tuleb läbida ühekordne protseduur, mille käigus loote oma Google kontole eraldi „App password-i“, ning seejärel määrate selle Directosse SMTP konfiguratsioonis parooliks.
smtp.office365.com:25
Kui saatmisel tekkib viga ERR: 334 loe juhendit siit
smtp.zone.ee:465
, aga ka smtp.zone.eu:465
On olukordi (firmal on oma meiliserver näiteks), kus on vajadus saatmisel määrata kõikidele kasutajatele sama konfiguratsioon. Selleks on võimalus seadistused määrata ühele kasutajale ning siis määrata antud kasutaja kood Süsteemisedistuseks: Meili saatmise kasutaja kood - antud kasutaja SMTP konfiguratsioon on aluseks meilide saatmisel
Selle tulemusena saavad kõik kasutajad automaatselt sama konfiguratsiooni. Samas jääb võimalus määrata kasutajapõhiselt näiteks ainult kasutaja ja parool (server tuleb sellisel juhul juba globaalse kasutaja konfiguratsioonist).
Tavaolukorras määratakse meili saatmisel FROM aadressiks ehk saatjaks alati kasutajakaardile määratud e-maili aadress. Soovikorral saab meili saatmise vormingut muuta selliselt, et saatja aadressiks on firmanimi@event.data.directo.ee ning reply-to päiseks määratakse kasutajakaardi e-maili aadress. Selleks tuleks kasutajakaardi Peamenüü→Isiklik→Kasutaja määrata Meili saatja valikust Directo-Reply-to
Sellisel juhul on küll saatja aadress vastuvõtjale visuaalselt küll justkui Directo oma, kuid kui selliselt saadetud kirjale vastata, määratakse vastuse saajaks ikka õige aadress (see kes algselt reply-to päisesse määratud oli).
Antud valik võib sobilik olla olukorras, kus ei ole soovi SPF kirjet muuta (Directot lubada firma domeeni saatjaks), kuid Directost meili saates sattuvad kirjad rämpsposti või ei lähe üldse kohale kuna rakendub SPF piirang.
Aadress, kellena saadetakse on oma olemuselt Directo sündmuse postkasti aadress. See omakorda tähendab seda, et kui meili saatmine ebaõnnestub ja „põrkab tagasi“, siis kuna vastus saadetakse vigade korral ikkagi otse saatja aadressile, siis jõuab see Directosse Sündmuste moodulisse sündmusena, kust saab juba tuvastada vea põhjuse.