Täpne arusaam tootmise kuludest ning nende mõjust ettevõtte toodete omahinnale on kriitilise tähtsusega igas ettevõtte finantsjuhtimises. Kvaliteetse tootmise omahinna arvestamine võib olla keeruline, kuid on samas väga oluline. Täpne informatsioon tootmise kulude kohta aitab ettevõtetel teha teadlikke otsuseid tootmise efektiivsuse suurendamiseks, hinnastrateegiate kujundamiseks ning eelarvete planeerimiseks.
Kuluarvestus on dokument, mis võimaldab tootmisprotsessi järgselt kogunenud kulud toodetud toote omahinda arvestada. Tootmises esineb kulusid, mille maht ei ole alati koheselt teada, on pidevas muutumises või saabuvad kuluarved hoopiski toodetava toote valmimise järgselt. Kuluarvestusega on võimalik lihtsa vaevaga kogunenud kulud kululiigiti toodetud toote omahinda lisada.
Kuluarvestus on dokument, mille kinnitamise tulemusena dokumendile endale kannet ei teki, vaid kinnitamisel täiendatakse tootmistellimuste dokumente ja finantskandeid vajalike artiklite ja kontode ja summadega ning vajadusel uuendatakse soetud (lao)dokumentide omahindu (nt. müügiarve, lähetus.) Selleks, et kanded oleksid korrektsed tuleb esmalt üle vaadata ja seadistada Directo süsteemi seadistuste alt tootmise kontod:
Kuluarvestuse kinnitamisel kasutatakse järgmisi kontosid:
Kuluarvestuse kasutuselevõtuks on vajalik luua kululiigiti artiklid. Näiteks, kui soovitakse jagada elektri kulu, üüri- või rendikulu või mõnd muud spetsiifilisemat kulus, siis tuleb Directo artiklite alla lisada iga kululiigi kohta eraldi teenus tüüpi artikkel.
1) Luua kuluarvestuse artiklid
2) Luua kuluarvestuse artiklite jaoks artikliklass
Artikliklassi kaardil tuleb määrata konto Tootmise töökulu (deebet). See on konto, mida kuluarvestuse kinnitamise käigus kasutatakse, et tootmistellimusel oleks jagatud kulud kande deebetis eraldi konto ja reana kajastatud.
Kui on soov konto tasandil ka kululiigiti kulusid näha, siis tuleb kulu artiklid jagada ka mitmesse klassi ja igale klassile siis vastav soovitud konto luua ja lisada. Üldjuhul on tavapraktika see, et kõik kuluarvestuse artiklid on kõik ühes klassis ja kasutatakse ühte nn. tootmise abikontot nende kajastamiseks.
3) Kirjeldada loodud artiklid süsteemi seadistustesse
VARIANT 1.
Variant 1 on kasutusel siis, kui teenus tüüpi artikli arv.kogus tootmistellimusel ei sõltu väljuvate toodete arvust ehk näiteks artikli kogus on ikka 0,0833 hoolimata sellest, kas toodetaks 1 või 10 või 100 toodet.
Näidis retsept, kogus tööl 0,0833 tundi.
Eelneva retsepti põhjal loodud Tootmistellimus (väljuvate toodete arv 10), töö kogus 0,0833 tundi.
VARIANT 2.
Variant 2 on kasutusel siis, kui teenus tüüpi artikli arv.kogus tootmistellimusel sõltub väljuvate toodete arvust ehk näiteks artikli sisse kogus on 0,25, toodetakse 10 toodet, siis rea arv.kogus korrutatakse läbi 10ga ja arv.koguseks on 2,5.
Näidisretsept, kogus tööl 0,25 tundi.
Eelneva retsepti põhjal loodud Tootmistellimus (väljuvate toodete arv 10), töö kogus 2,5 tundi.
Arvutus:
Uus omahind=(müüdud+laos)*hind+x/summa_kokku*jagatav_summa)/(müüdud+laos)
Uus omahind on toodetud toote omahind koos jagatud kuludega
Koguse alusel: x = müüdud+laos
Summa alusel: x = (müüdud+laos)*hind
Punktide alusel: x = (müüdud+laos)*punktid
summa_kokku = sum(x)
Toodetud tooted leitakse dokumendile järgmise loogika alusel:
Näiteks ei tule kuluarvestusele sellised tootmised, millega toodeti pooltoode ja samas perioodis kasutati sama pooltoodet valmistoote tootmises ning muid liikumisi selle pooltoote laoidga pole tehtud.
Tootmistellimusele lisandus artikkel RENT ja tootele arvutati uus omahind.
Muudetud finantskanne (lisandus rida Tootmise üldkulud ning suurendati 25 EUR võtta Tootmise kulud kokku summat).
Vaade artiklile artikli ajaloos
Käesolevas peatükis on piltlikult selgitatud kuluarvestuse käitumist nii dokumentidel kui ka finatsi poolel. Näidiseks on on toodetud 1 toode, millele lisatakse juurde RENDIKULU ja hiljem kui toode juba müüdud ELEKTRI kulu.
4.1 Valmistoote tootmine
4.2 Valmistoote tootmise finantskanne
4.3 Kasumiaruanne pärast valmistoote tootmist
4.4 Kuluarvestusega rendikulu lisamine tootele 10.- väärtuses.
4.5 Tootmise dokument, kuhu lisandus kuluarvestusega jagatud kulurida RENT 10.-
4.6 Tootmise kanne pärast kuluarvestust
4.7 Kasumiaruanne pärast kuluarvestuse tegemist
4.8 Kauba müük arvega. Arve finantskanne
4.9 Kasumiaruanne pärast müüki
4.10 Tootmise dokument pärast kuluarvestuse kinnitamist artikliga ELEKTER
Pärast müüki lisandub veel kulusid, mis tuleb kuluarvestuse kaudu sama perioodi tootmisele peale jagada. Lisandus ELEKTER 5.-
4.11 Tootmise kanne pärast ELEKTRI jagamist summas 5.-
4.12 Müügiarve uuenenud omahind
Kui pärast esimest kuluarvestust sai kulusid jagatud omahinda 10, siis nüüd pärast teist kuluarvestust lisandus veel 5 .- ja kuna vahepeal on toimunud ka müügitehing, siis teise kuluarvestuse kinnitamise tulemusena uuendatakse ka selle LaoID-ga seotud omahinda müügiarvel ja müügiarve kandel.
4.13 Müügiarve kandel suurenenud kaubakulu
4.14 Kasumiaruanne pärast viimast kuluarvestust
Kuluarvestuse dokumenti ei saa pärast kinnitamist tühistada ega muuta. Järgnevalt on kirjeldatud peamised vigade olukorrad ja nende lahendused.
Kui kuluarvestus kinnitati vale summaga, saab seda parandada uue kuluarvestusega. Uus kuluarvestus kirjutab vanad summad üle, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
Nulliga üle kirjutada ei saa. Kui kuluarvestusel jagatud summa soovitakse eemaldada, tuleb pöörduda Directo kasutajatoe poole andmebaasi taastamiseks.
Vale perioodi kasutamise korral ei ole parandamine kuluarvestuse mooduli kaudu võimalik. Tuleb pöörduda Directo kasutajatoe poole, kes taastab andmebaasi seisu enne viga.
Andmebaasi taastamine on erakorraline meede — kontrolli periood enne kinnitamist alati üle.
Kui kulu jagati valele tootmistellimusele, ei ole tootmistellimuselt kulu eemaldamine kuluarvestuse mooduli kaudu võimalik. Õigele tootmistellimusele saab teha uue kuluarvestuse, kuid vale tootmistellimuse kanded jäävad alles. Täieliku paranduse jaoks tuleb pöörduda Directo kasutajatoe poole andmebaasi taastamiseks.